Lehmad hammustavad

 (22)
Lehm
AFP/Scanpix

Tänavu seitsme kuu lõikes on loomahammustuste arv mullusega võrreldes vähenenud 300 juhtumi võrra, langedes 2661-lt 2365 juhtumini.

Juulis oli tervisekaitse inspektsiooni andmetel 459 hammustamisjuhtu. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti hammustusi ligi saja võrra rohkem ehk 540.

Vähenemistendentsi näitas loomahammustuste hulk juba suve alguses: tänavu juunis hammustasid loomad inimesi 378 korral, mullu juunis 462 korral. Tänavu mais hammustasid loomad inimesi 380 ja eelmise aasta mais 438 korral.

Suurimad hammustajad on endiselt koerad, kes on hammustanud juulis 365 korral 459-st. Järgnevad kassid 85 hammustusega. Hammustajate seas on muidki loomi, nagu hobused, rebased, lehmad ja kährikud. Esineb ka roti- ja hamstrihammustusi.

Kogu eelmise aasta jooksul pandi kirja 4436 loomahammustust, mis oli viimase 50 aasta suurim arv. Hammustusi oli mullu kõige enam juulis ning kõige vähem jaanuaris.

Tervisekaitse peab tegelikku loomahammustuste hulka suuremaks, kuna alati ei pöörduta nende pärast arsti poole.

Loomahammustusi peetakse ohtlikuks eelkõige võimaliku marutaudiohu tõttu. Marutaudis loomadest leitakse enim rebaseid ja kährikuid.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõppevad surmaga. Marutõve peiteaeg on 12 päevast ühe aastani. Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50.000-100.000 inimest.

Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast, mil suri kümneaastane tüdruk. Lätis nakatus ning suri mullu marutõppe esimene inimene üle kümne aasta, Leedus suri tänavu märtsis marutõppe kuueaastane poiss.