Legendaarne purjelaev „Krusenstern“ naaseb Tallinna Merepäevadeks Eestisse

 (7)
Legendaarne purjelaev „Krusenstern“ naaseb Tallinna Merepäevadeks Eestisse
Foto: Kultuutipealinn Tallinn2011

Euroopa kultuuripealinna aasta südasuve suursündmuse, 15.–17. juulini toimuvate Tallinna Merepäevade väärikaim külaline on neljamastiline parklaev „Krusenstern“. Pärast 20 aastat eemalolekut jõuab „Krusenstern“ oma kunagisse kodusadamasse Tallinna tagasi.

Idee kutsuda „Krusenstern“ oma endisesse kodusadamasse sündis vahetult pärast esimesi Tallinna Merepäevi 2008. aastal. „Leidsime, et 2011. aastal, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, on see väärikas kink nii linnarahvale kui ka kõigile külalistele,“ meenutab Tallinna Merepäevade korralduskomisjoni juht, Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Pärast mitu aastat kestnud läbirääkimisi sõlmisid SA Tallinn 2011 ning „Krusensterni“ praegune omanik, Venemaa Kalalaevastiku Balti Riiklik Akadeemia 2011. aasta alguses lepingu kunagise parklaeva, nüüdse uurimis- ja õppelaeva naasmiseks Tallinna.

85 aasta eest, 1926. aastal Hamburgi reederfirma Ferdinand Laeisz tellimusel Joh.C. Tecklenborgi laevatehases ehitatud teraskere ja mastidega purjelaev kandis valmides nime „Padua“. Enne Teise maailmasõja puhkemist sooritas laev 15 pikka purjeretke Austraalia ja Tšiili vahel, neist kõige kiirem oli 1938–1839 kapten Richard Wendti juhtimisel püstitatud rekord Hamburgist Tšiili kaudu Austraaliasse ja tagasi Hamburgi 8 kuu ja 23 päevaga.

Teise maailmasõja aastatel jäi laeva kodusadamaks ikka Hamburg ning teda kasutati ligisõidus kui kaubapargast ning õnneks ei saanud „Padua“ ka sõjategevuses märkimisväärselt kahjustada. 12. jaanuaril 1946. aastal läks laev sõjareparatsioonina üle Nõukogude Liidu sõjalaevastikule, hakkas kandma nime „Krusenstern“ ja laeva kodusadamaks sai Riia. Uus nimi anti Eestis Hagudi mõisas sündinud Adam Johann von Krusensterni (1770–1846) auks, kelle juhtimisel sooritati Vene esimene ümbermaailmareis laevadega „Nadežda“ ja „Neva“ aastatel 1803–1806.

1959–1961 läbis laev kapitaalse moderniseerimise ja remondi, mille käigus muudeti see nii uurimis- kui ka õppelaevaks. Järgmine suurem moderniseerimine toimus aastatel 1968–1972. Eesti Kalatööstuse peadirektori Hugo Maide initsiatiivil sai aastast 1981 laeva uueks kodusadamaks Tallinn ning pikkade purjetamiste vahel seisis laev Paljassaare sadamas. Kümne aasta pärast, 29. mail 1991 anti laev Kaliningradi kõrgemale mereinseneride koolile. Kaliningrad on tänini laeva kodusadam.

Ajalooline purjelaev „Krusenstern“ saabub Tallinna Merepäevadele reedel, 15. juuli keskpäeval. Tema peatuspaigaks saab Tallinna Sadama kai number 8. Uudistajatele on laev sel päeval avatud kella 14–20. Laupäeval, 16. juulil on laev avatud kella 11–20 ning pühapäeval, 17. juulil on lahtiolekuaeg kella 11–18.

15.–17. juulini 2011 Tallinna kolmes sadamas, Admiraliteedi basseinis, Lennusadamas ja Peetri sadamas toimuvad Tallinna Merepäevad on Euroopa kultuuripealinna aasta suve suurim tasuta perepidu. Kolmeks päevaks täitub Tallinna merepiir ja -pind tiheda ja lõbusa kultuuriprogrammiga – kõlavad eksklusiivsed mereteemalised kontserdid heade Eesti muusikute esituses, kaubeldakse mereandidega, avatud on ajalooliste laevade seltsi, politsei- ja piirivalveameti ning veeteede ameti laevad, sadamate vahel sõidavad väikelaevad. Lisaks saab publik osa spetsiaalsest regatist Tallinn Race, kus peale 49erite ja optimistide hakkavad tänavu võistlema kahepaadid RS Fevad. Tallinna Merepäevadel toimub ka Muhu väina regati lõpetamine.

Tallinna Merepäevade peakorraldajad on SA Tallinn 2011, Tallinna linn, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum ja Eesti Ajalooliste Laevade Selts. Peo õnnestumisele aitavad suurtoetajana kaasa Viking Line Eesti OÜ ja BLRT Grupp, koostööpartnerid on Clarion Euroopa Hotell, Eesti Jahtklubide Liit, Jazzkaar, Nargenfestival, Energia avastuskeskus, Eesti Veeteede Amet, Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, EMA Merekool ja Säästva Renoveerimise Infokeskus.