Leesi jagab Repsile õpetussõnu

Keskerakondlasest Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi jagab erakonnakaaslasest haridusministrile Mailis Repsile näpunäiteid, kuidas eelmise ministri tööd ümber teha.

Leesi nendib Postimehe arvamusveerul, et respublikaanist eelmine haridusminister Toivo Maimets ei saanud hakkama ühegagi tema meelest olulise valdkonnaga.

Leesi meelest pidanuks Maimets lõpetama õppekavade-nimelise operatsiooni, panema paika nooremõpetajate palga, millega käib kaasas ka traditsioonilise atesteerimisega kaasnev ja tuntav palgatõus, ning tagama muukeelsetele koolidele pedagoogilise kaadri, et lõpuks ometi üle minna eestikeelsele õppele.

„Praeguselt haridusministrilt Mailis Repsilt ootan ma sedasama, mida ootasin Toivo Maimetsalt,” kirjutab autor.

Leesi sõnul on Repsil valida, kas heaks kiita miljonite eest Tartu Ülikooli tütarfirmalt tellitud või kirjastuses Avita sentigi riigi raha kasutamata loodud õppekavad.

„Mina ise teeksin nii: loeksin üles targad pead, kes ühe või teisega mesti löönud, ja teeksin järelduse meeskonna kasuks, kes asja operatiivselt lõpetab,” õpetab Leesi. „Mulle on diskussioone jälgides jäänud mulje, et Avita inimesed moodustavad praegu Eesti pedagoogika raskekahurväe.”

Noorte õpetajate palkades rääkides rõhutab Leesi, et ülikoolidiplomit eeldav ametipost väärib stardipalgaks Eesti keskmist palka, mis praegu on veidi üle 7000 krooni. „Kust leida puudujääv raha, see on juba ministri ja tema abiliste töö. Tõenäoliselt tuleb selleks valitsuskabineti istungitel laamendada, kui vaja, siis nii mõnegi teise ministriga riidu minna, kuid mis see meisse puutub.”

Venekeelsetesse koolidesse eestlaste tööle meelitamiseks tuleks Leesi meelest võimaldada õpetajatele koolimajas tasuta korter, küte ja valgustus. „Kindlasti peab vene kooli tööle läinud eestlasest pedagoog ka 25 protsenti kõrgemat palka saama.”

Leesi sõnul tuleks ministeeriumil tühistada ka määrus, mis lubab kahe puuduliku hindega 10. klassist 11. klassi üle minna. „Miks sa, sunnik, ronid gümnaasiumi, kui ei suuda isegi kolmedele õppida,” pärib Leesi. „Selline õpilane peab minema ametikooli, õppigu endale mingi aus amet. Ise me kurdame, et ametikooli astujate arv on väike.”

Õpilaste arvu klassis peaks Leesi sõnul määrama koolijuht johtuvalt kooli pedagoogilisest kapatsiteedist ning tervishoiunõuetest. „Ja et mõni koolijuht ahneks ei läheks, võiks määrus nimetada maksimaalseks õpilaste arvuks 32 või 30.”