Leedo kohtus: Holsmer pole minult kunagi altkäemaksu küsinud

 (49)
Remo Holsmer ja Vjatšeslav Leedo
Remo Holsmer ja Vjatšeslav LeedoFoto: Fotokollaaž

Eile toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistajana üle kuulatud Vjatšeslav Leedo, et endine Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer pole temalt praamihankega seonduvalt kunagi raha küsinud, nagu Holsmeri hinnangul Postimehe eelmise aasta 4. ja 5. septembri lugudes väidetakse.

Tartus toimunud kohtuistungil leidis Holsmeri esindaja Soraineni vandeadvokaadi Karin Madissoni sõnul tõendamist fakt, et Remo Holsmer ei ole Leedolt raha küsinud. "Seda kinnitas Leedo oma vande all antud ütlustega."

Delfile teadaolevalt ütles Leedo kohtus tõesti, et Holsmer temalt raha ei küsinud.

Postimehes ilmunud kahes loos on tuginetud anonüümsete allikate väidetele. Madissoni sõnul kinnitas Leedo kohtus, et ta ei olnud Postimehes avaldatud artiklite allikas.

"Eilsel kohtuistungil vande all ütlusi andnud ajakirjanikud Tuuli Koch ja Risto Berendson kinnitasid, et nende allikaks lugude kirjutamisel ei olnud Leedo. Sellise kontrollimatu informatsiooni pealt kirjutada valefaktidel põhinevad ja minu kliendile mainekahju tekitavat ajaleheartiklit on äärmiselt ebaprofessionaalne töö," lisas Madisson.

Kõne all olevate Postimehe lugude kaasautori Risto Berendsoni sõnul on selge, et Holsmeri poole eesmärk on rõhuda väitele, et raha ei küsitud. "Postimees ei ole kirjutanud, et küsiti raha nii-öelda konkreetsete summadena ja Holsmeri suu läbi. Me kirjutasime, et tulid Lillo ja Holsmer kolmepoolsele kohtumisele ja räägiti mingisugust mõistukõnet," selgitas Berendson Delfile.

Seotud lood:

Holsmer kinnitas kohtus, et kolmepoolset kohtumist tema, Lillo ja Leedoga toimunud pole.

Saaremaa kohtumisel oli Leedo sõnul 6-7 inimest. "Teised riigikogu liikmed, laevakompanii töötajad. Hr Mänd, hr Lillo ja keegi veel. Üldine kohtumisjutt. Sellistel kohtumistel on alati juttu toetamisest, tutvustatakse oma maailmavaadet ja soovitakse seda edasi viia. Kunagi väga ammu on laevakompanii toetanud erakonda. On põhimõte, et seni kuni me teeme äri riigiga, koostööd, ei toeta erakondasid. Mingit konkreetset summat pole jutuks olnud."

Berendsoni sõnutsi on Leedol tehniliselt õigus, et tema käest raha ei küsitud. "See, kui ma piltlikult öeldes joonistan miljonisümboleid paberile ja räägin, et erakonnal läheb kehvasti ja toetust on vaja ning neid asju ajavad meie asemel hoopis need Tallinna Sadama inimesed, siis mis mulje sellest jääb?"

Leedo kinnitusel küsis raha Allan Kiil. "Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini. Seda ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, võis olla 2014 aastal," meenutas Leedo kohtus.

Holsmer taotleb väidete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist

"Pöördusin ajaleht Postimees vastu kohtusse peale eelmise aasta septembris ilmunud kahte artiklit," sõnas Remo Holsmer "See on põhimõtteline vaidlus ajakirjanduse vastutusest kirjutatud lugude tõepärasuse kontrollimisel. Minu jaoks ei ole kohtus käimine mingi veider hobi, vaid ainus võimalus oma õigusi kaitsta ja esitatud valefakte ümber lükata."

Esitatud hagiga taotleb Holsmer kohtult tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Eile toimus Tartus antud vaidluse põhiistung ning protsess jätkub kohtule kirjalike teeside esitamisega, mille tähtajaks määrati 25.mai.

Holsmer pöördus 17. septembri õhtul Harju maakohtusse Postimehe vastu hagiga, milles soovis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

2015. aasta 4. ja 5. septembri Postimehes ilmunud lugudes väideti anonüümsele allikale tuginedes, et Holsmer kohtus Leedoga, küsides vihjete kaudu nagu "partnerlus" altkäemaksu.