Lavly Perlingu jätkamine peaprokurörina tekitab koalitsioonis paksu verd. Kas EKRE esitab vastukandidaadiks endise sotsi?

 (259)
Lavly Perling ja Helve Särgava
Lavly Perling ja Helve SärgavaKollaaž: Ekspress Meedia

Sügisel saab läbi Lavly Perlingu ametiaeg riigi peaprokurörina ning kuigi justiitsminister on tema jätkamisele omapoolse heakskiidu andnud, tekitab see valitsuserakondade seas riidu. Sellele on vastu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes ei pea Perlingut asendamatuks. Toompea lossi koridorides liiguvad koguni jutud, et EKRE võib tema asemel peaprokurörina toetada endist sotsi Helve Särgavat.

Selle aasta oktoobris lõpeb riigi peaprokuröri ametiaeg ning Perling soovib samal kohal jätkata. Mõttega on päri ka justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kelle üheks tööülesandeks ongi peaprokurör ametisse nimetada. Ent selleks on vaja, et valitsuses oleks antud küsimuses üksmeel. "Perlingu jätkamise osas konsensust pole," sõnas Aeg.

Vastuolu taga on EKRE, mille esimees ja siseminister Mart Helme rõhutas, et ei Perling ega nii mõnigi teine riigiametnik ei ole asendamatud. "Lavly Perling ei ole ainus ja asendamatu. Asendamatuid inimesi teatavasti ei ole," ütles ta. "Praegu jäetakse meile mulje nagu meil oleks teatud ametikohtadel asendamatud inimesed, kes ilmtingimata peavad jätkama ja kui nemad ei jätka, siis kukub Kuu maa peale ja ongi ajaloo lõpp.

"Meil oleks välja pakkuda inimesi erinevate ametikohtade täitmiseks, kui rotatsiooni korras asi sinnamaani jõuab. Mitte ainult sellele ametikohale, vaid ka paljudele teistele ametikohtadele," sõnas Helme ja lisas, et praeguse valitsuse püsimise korral peaks nelja aasta jooksul vahetusse minema veel terve rida inimesi. Küsimusele, keda väljavahetamine ees võib oodata, vastas ta: "Kalendrid on avalikud, tehke kodutööd."

Seotud lood:

Loole lisab konfliktsust veel seegi, et riigikogu koridorides liigub spekulatsioon, et EKRE võiks esitada Perlingu asemel riigi peaprokuröri kohale endise sotsiaaldemokraadi Särgava. Särgava võiks EKRE jaoks olla hea kandidaat, sest oleks vastuvõetav pakkumine peaministrile.

Särgava ise eitas sellist spekulatsiooni, öeldes, et tema poole pole EKRE-st pöördunud mitte ükski inimene ning tal puudub kontakt erakonna juhtidega. Ta ei andnud konkreetset vastust, kas ta sellise pakkumise vastu võtaks.

Hiljem ei ole Delfil enam õnnestunud Helmet tabada, et temalt uurida, kas Särgava võiks tõesti olla EKRE kandidaat Perlingu asemel.

Perling EKRE kriitikast: viis aastat tagasi polnud see probleem

Nädalavahetusel EKRE kongrssil peetud kõnes väitis Helme, et Eesti vabariigis on tekkinud stagnatsioon ja ringkaitse. Sama rõhutas ta täna Delfiga rääkides. "See hüsteeria, mis praegu on puhkenud, näitab väga selgelt, et meil on just nagu riik, kus on nii lühike pink, et ainult ühed ja samad inimesed saavad seda pinki täita. Ma võin teile kinnitada, et meie vaatepunktist see nii ei ole."

Ajalehe Postimees väitel vetostas Helme hiljutisel koalitsioonierakondade juhtide kohtumisel Perlingu jätkamise riigi peaprokurörina, kuid EKRE esimees keeldus selle tõestust kinnitamast või ümber lükkamast.

Kuu aega tagasi põhjendas Helme "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus vastumeelsust Perlingu suhtes muuhulgas ka sellega, et peaprokurör on abielus kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Perlinguga: "Me näeme ikkagi tal perekondlikke suhteid ühe julgeolekuorganiga, mis meie arvates ka ei mõju Eesti juriidilisele süsteemile kõige paremini."

Selle kriitika peale kostis Perling, et antud teema tõstatati juba viis aastat tagasi. "Seda kaaluti ning arutati põhjalikult ja ei nähtud selles probleemi."

Perling kinnitas täna, et on kohtunud nii justiits- kui ka siseministriga, et selgitada neile prokuratuuri tööpõhimõtteid, -väärtusi ning –praktikaid. Otseselt teisest ametiajast ei ole tal oma sõnul EKRE esindajatega juttu olnud.

Aeg: teisi kandidaate ei ole

Justiitsminister Aeg ütles, et soovib selles küsimuses EKRE esimehega kindlasti veel rääkida. "Täna meil Lavly Perlingu kōrvale teist vōimalikku kandidaati ei ole."

Loe veel

Viimast kinnitas justiitsminister ka tänases riigikogu infotunnis reformierakondlase Jürgen Ligi arupärimisele vastates: "Täna olen mina esitanud meie koalitsioonipartneritele aruteluks ühe kandidaadi, see on tänane riigi peaprokurör proua Lavly Perling, ja ma ei ole alustanud siin läbirääkimisi ühegi teise kandidaadiga. Ma loodan, et meie diskussioon ja meie arutelud partneritega lähevad sellises heas tempos edasi ja me saavutame lõpuks konsensuse kandidaadi osas."

Protsess võiks olla läbipaistvam

Praeguse korra järgi saab riigi peaprokuröri ametisse nimetada ilma avaliku konkursita, kandidaat peab selleks andma kirjaliku nõusoleku. Ametisse nimetab riigi peaprokuröri valitsus justiitsministri ettepanekul, enne tuleb ära kuulata riigikogu õiguskomisjoni arvamus.

See, kas peaprokurör jõutakse nimetada ametisse tähtajaks, kui Perlingu ametiaeg lõpeb, sõltub Aegi sõnul sellest, kuidas läheb kandidaatide leidmine, kes seda vastutust kanda tahavad ja kas uue võimaliku kandidaadi sobivuse osas jõutakse koalitsioonis kokkuleppele. Kui peaprokuröri tähtajaks ametisse määrata ei jõuta, tuleb uue peaprokuröri ametisse nimetamiseni määrata talle kohusetäitja.“

Prokuratuuri suhtes avalikult kriitiline olnud vandeadvokaat Oliver Nääs seadis säärase protsessi kahtluse alla. "Minu arvates ei ole see kohane riigile, mis väärtustab läbipaistva, demokraatlikku ja õigusriiklikku asjaajanist."

Nääsi kriitika keskendus peamiselt sellele, et otsused sünnivad kinniste uste taga. "Me ei tea tänaseni, kas on teisi kandidaate või mis on Lavly Perlingu või teiste võimalike kandidaatide tugevad küljed ning mis ohud ja riskid nende isikutega kaasnevad," selgitas ta. "Neid asju saaks kindlasti teha oluliselt paremini ja läbipaistvamalt. Kui Lavly Perling ise ütles teda puudutavat memo kommenteerides, et ta on alati olnud läbipaistvate protsesside toetaja, siis sellest põhimõttest võiks lähtuda ka peaprokuröri valimisel."

Eeskuju tasuks tema sõnul võtta näiteks USA-st, kus alles hiljuti tuli ülemkohtunikuks kandideerinud Brett Kavanaughil tunde avalikult ja kaamerate ees vastata küsimustele oma mineviku ning ametisse sobivuse kohta. "Meil ei ole see kahjuks tavaks olnud, et selliste ametikohtade täitmisel oleks meil midagi sellist toimunud, aga sinna suunas peaksime liikuma.”