„Kuna pakkumisi oli laual rohkem kui üks, et Eesti võiks tulla ja rääkida oma lugudest, siis selle tee ma ette võtsin, oma Eesti loo ma seal ära rääkisin,” ütles Perling Delfile. „Olen uhke selle üle, et Eesti oli viie riigi hulgas, kelle hulgast valiti Euroopa peaprokuröri,” lisas ta.

Perlingul õnnestus saada 11 inimese hulka kokku viiest riigist, kes eelmisel nädalal osalesid valiku intervjuul. Üleeile aga selgus, et järgmisse vooru pääsenud kolme kandidaadi seas Perling ei ole.

Sügisest 2014 on Perling töötanud riigi peaprokurörina. Tema ametiaeg kestab viis aastat ehk tänavu sügiseni.

2017. aasta aprillis leppis 16 Euroopa Liidu liikmesriiki kokku tihedamas koostöös, et paremini võidelda EL-iga seotud pettuste vastu. Nad leppisid kokku Euroopa prokuratuuri asutamises ja selleks tõhustatud koostöö menetluse kasutamises.

Hiljem otsustas jõupingutustega ühineda rohkem EL-i riike, et kaitsta EL-i eelarvet kahjustavate pettuste eest ja nüüdseks osaleb koostöös 22 liikmesriiki.

Pärast asutamist ja tegevuse alustamist on Euroopa prokuratuuril volitused uurida EL-i eelarvet kahjustavaid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi; sellised kuriteod on näiteks pettus, korruptsioon, rahapesu ja piiriülene käibemaksupettus.

Euroopa Prokuratuur peaks oma tegevust alustama 2020. aasta lõpuks, kuna loomisetapp võtab eeldatavasti aega kaks kuni kolm aastat.