Võrreldes 2018. aastaga on 2019. aastal registreeritud kuritegude arv jäänud enam-vähem samale tasemele - esialgse statistika kohaselt saab rääkida 0,2% kuritegevuse tõusust. Lõplikud arvud avalikustab justiitsministeerium paari nädala pärast. Ent hinnangute andmine sellele on ikkagi ennatlik, sest latentse ehk varjatud kuritegevuse puhul on kuritegusid registreeritud täpselt nii palju kui riik sinna ressurssi paneb. Küll tõi riigi peaprokuröri asendaja Lavly Perling positiivse trendina välja aga selle, et kehalise väärkohtlemise registreeritud kuritegude arv on 10% kasvanud. “Positiivne tähendab seda, et see on nii politsei kui meie ühine võitlus lähisuhte vägivallaga ning mida rohkem seda välja tuleb, seda rohkem on võimalik seda registreerida,” viitas Perling.

Kõige rohkem lähisuhte vägivalda puudutavaid väljakutseid tehakse endiselt pühade ajal. Kellaajaliselt saab politsei kõige rohkem teateid aga õhtul kella 19 ja 22 vahel ning üha rohkem on lähisuhte vägivallast teatajateks kõrvalseisjad. Seega - veel vaid mõne aasta tagune trend, kus oli näha, et inimesed ei hooli oma lähedastest, on politsei hinnangul muutumas. “Aina rohkem ohvreid on nõus meie poole pöörduma. Alguses pöörduvad nad ohvriabi poole ning nende tõukel politsei poole,” tõdes PPA peadirektor Elmar Vaher.

Laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid on kolmandiku võrra rohkem. 40% neist kuritegudest on kontaktsed, 60% aga virtuaalne mõjutamine ja noore inimese ahvatlemine. Politsei on jätkuvalt aktiivne ise otsima veebis neid kuritegusid, kuid aina rohkem vihjeid annavad ka lasteaiad, lastekodud ja koolid. “Sellest on meile väga palju abi,” kinnitas Vaher.

Eestis on praegu tööl 140 prokuröri, kes tegelevad keskmiselt 27 180 kuriteoga. Möödunud aastal tegid nad ligi 10 000 lõplikku menetlusotsust, kokkuleppemenetlusi oli sealjuures 3255 ehk 33% kõigist otsustest. Üld-ehk täispikka menetlusse läks 10% kõigist otsustest ning see arv pole viimaste aastate lõikes muutunud.

Kõige suurem põhiseaduse riive, millega kriminaalmenetlus kokku puutub, on riive eraelule, vabadusele ja omandile. Jälitustegevuse osas jälgib prokuratuur seda, mitmes kriminaalmenetluses jälitustegevust tehakse. “Eelmise aasta kohta oli see arv 294, 2018. aastal aga vastavalt 363,” viitas Perling.

Kokku anti 2019. aastal välja 1729 jälitustoimingute luba, neist prokuratuuri poolt 1003 ning kohtus 726 ning kokku 4561 jälitustoiminguks (ühes loas võib olla mitu toimingut). Kõige enam tegeleti varjatud jälgimisega (1082 toimingut), telefoni pealtkuulamisega (578 toimingut), muu teabe salajase pealtkuulamise või vaatamisega (523). 306 toimingut olid seotud aga näiteks varjatud sisenemisega ning 95 kuriteo matkimisega.

Kõige rohkem kohaldatakse jälitustegevust narkokuritegude puhul, sellele järgnevad maksukuriteod, kuritegelikud ühendused ning korruptsioonikuriteod. Viimaste puhul eelkõige altkäemaksu kuriteod.

Perling rõhutas, et jälitustegevus peab olema läbimõeldud ja kontrollitav, aga seda peab raske kuritegevuse puhul julgema teha. Vastasel juhul ei tule raske peitkuritegevus välja. “Pange aga tähele, et kohtute poolt tagasilükatud taotluste arv on oluliselt suurenenud. Kui kaks aastat tagasi oli see number 33, siis eelmisel aastal 99,” tõstatas Perling ise teema. “Aga vaadates suurt pilti, siis ühiskonnale on see hea sõnum,” ütles Perling, viidates, et müüt, nagu kõiki jälitatakse, ei päde. “Jälitustegevust teostada, pealtkuulamist küsida - see on väga pikk ettevalmistus. See peab olema väga põhjendatud. Sa pead minema tõenditega kohtu ette. Ja kuigi prokuratuurile võib-olla ei meeldi 99 tagasilükatud taotlust, siis kõneleb see seda keelt, et jälitustegevus on range kontrolli all ning seda tehakse siis ja ainult siis, kui seda on vaja,” ütles Perling.

Aasta aastalt tõuseb ka kurjategijate varaline mõjutamine - selle hulgas on nii kriminaaltulu aga nagu Perling viitas, siis aasta aastalt aina enam ka kurjategijate poolne vabatahtlik hüvitamine. “Alati ei pea riik täie jõuga seda vara ära võtma. Mida kiiremini saab kurjategija aru, et hüvitab kannatanule kahju, seda parem. Möödunud aastal oleme varaliselt mõjutanud kurjategijaid seitsme miljoni euro väärtuses,” tõdes Perling, viidates, et kriminaaltulu on ära võetud ligi neli miljonit eurot.

Tsiviilhagide rahuldamiseks mõisteti välja üle 2,8 miljoni euro, vabatahtlikult hüvitati menetluse kestel üle 462 000 euro. Kohus konfiskeeris möödunud aastal joobes juhtidelt 168 sõidukit (2018. aastal oli see arv 162).

“Prokuratuuri ja politsei eesmärk on siin kahesuunaline. Ühelt poolt - et summa oleks järjest suurenev ning menetluste hulk, kus me varaliselt mõjutame, oleks suurem. 2016. aastal suutsime me kurjategijaid mõjutada 159 asjas, täna on arv 334 peal,” märkis Perling.

Alaealiste puhul on prokuratuuri jaoks olnud oluline, et menetlusotsus tuleks kiiresti. Möödunud aastal suudeti 66% juhtudest ära menetleda vähem kui nelja kuuga. “Kas võiks veel kiiremini? Mõtlemise koht aga arvan, et kiiruse kõrval on alati kõige olulisem see, et me leiaks alaealisele rikkujale õige meetme on. See hoiab pikas perspektiivis ära tema poolt kuritegude edaspidise toime panemise,” ütles Perling.

Korruptsiooni osas on kolm suurima riskiga ja prokuratuuri jaoks prioriteetset valdkonda IT, meditsiin ja kohalikud omavalitsused.
Rahapesu osas on politsei täheldanud ja ka realiseerinud gruppe, kes spetsialiseeruvad rahapesu teenuse pakkumisele. “Tankistide kaudu luuakse rahapesu teenuse pakkumiseks võrgustik - lase läbi kanda mingi x summa raha, saad 10% endale. Inimene näeb kiiret ja tõhusat teenimisviisi, kuid ülekuulamisel tuleb pead hiljem kõvasti kinni hoida. Eraisikud võivad sattuda rahapesu skeemi enda teadmata, tuttav tuttava kaudu. Kasuahnus viib aga paraku kiiresti kuriteoni,” nentis Vaher.

Suures plaanis liigitab politsei rahapesu kuriteod kaheks - finantssüsteemi rahapesu kuriteod ja arvutikelmused. Trendina on täheldatud, et kurjategijad otsivad uusi lahendusi ning märksõnaks on krüptovaluuta. Teise suurema trendina märkas politsei, et aina rohkem on tegemist rahapesuga, kus eelkuriteoks on arvutikelmus, mis moodustab umbes 90% kogu registreeritud rahapesu kuritegudest.

Mis puudutab narko ja organiseeritud kuritegevust, siis oli möödunud aasta Perlingu sõnul üksjagu väljakutseid pakkuv. “Me võitleme narkoga üha rohkem nii pimeveebis kui kübermaailmas laiemalt, peame jälgima kuritegeliku vara liikumist mööda krüptokanaleid ja rinda pistma rahvusvahelise koostöö väljakutsetega. Aga vastu saab öelda, et sellega on hästi hakkama saadud - kümnete kilode narko ära võtmise lood, varalised mõjutamised ning bitcoinide arestimised kõnelevad sellest, et olukord on hea,” ütles Perling.

Narko puhul on prokuratuuri ja politsei eesmärk koos sotsiaalsektoriga vähendada ka narkosurmasid. “Mida täpsemalt me oma sihid seame, seda õigemad inimesed kinni peame. Mida õigemad ained ära võtame, seda suurem on ühiskondlik kasu. Narkosurmade osas oleme varasemalt 140 surmalt jõudnud 30 surmani,” ütles Perling.
PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on 2019. aastal narkoturu trendiks see, et fentanüüli on jätkuvalt raske kätte saada, kuigi turult see täielikult kadunud pole. “Ja kui varem sõitis Tallinna kiirabi 130 korral kuus üledoosile, siis nüüd on see number umbes 30,” viitas Vaher.

Ka fentanüüli üledoosi tagajärjel surnud inimene on pigem vanem, mis Vaheri sõnul tähendab seda, et noori tarbijaid ei tule väga palju peale ja see on positiivne trend. “Kuid turule on tekkinud uued ained, nn vannisoolad. Pika toimega, sisikonda hävitavad ja tunduvalt hiljem surma põhjustavad ained. Jätkame nende turult kõrvaldamist,” lubas Vaher.

2019. aastal realiseeris politsei kaks narkolaborit ning mitmeid kanepikasvatusi, neist Hiiumaal pandi aasta jooksul kinni neli kasvatust.

Prioriteediks oli ja on jätkuvalt vähendada narkootiliste ainete kättesaadavust ja seda eelkõige lastele. Seetõttu tegutsetakse ka edaspidi selles suunas, et lõhkuda neid kette, kust narkootiline aine jõuab koolide juurde laste kätte. Vaher viitas, et Eestis pole ühtegi kuritegelikku ühendust, kes ei tegeleks narkootiliste ainete sisseveoga.

Klassikalised professionaalsed varaste poolt toime pandud kuriteod on langustrendis aga kadunud need pole. Vaher viitas, et inimesed on tublid ja kaitsevad oma vara aga 50 korral toimusid korterivargused ikkagi viisil, kus korteriuks oli avatud. Jätkuvalt on trendiks plastaknad ja rõduuksed, kus lihtsa murdmise teel korterid ja majad tühjaks tehakse. Politsei tunneb umbes 80 varga käekirja, neist umbes 40 on vabaduses.

“Oleme kohanud aina nutikamaid vargaid, kellest ei jää jälgi. Nad ei karda lahtisest uksest sisse minna samal ajal kui pere on kodus ja vaatab telerit. Kaasa võetakse kõik, mis nende sekundite jooksul on võimalik,” nentis Vaher.

Leedu autovargad on Eesti politsei suutnud siit eemale hoida - teatakse, kus nad liiguvad. Sealjuures on juhtumeid, kus Soomest varastatud auto viiakse sihtriiki pigem teist teed pidi kui Eesti. .