Võrreldes 2018. aastaga on 2019. aastal registreeritud kuritegude arv jäänud enam-vähem samale tasemele - esialgse statistika kohaselt saab rääkida 0,2% kuritegevuse tõusust. Lõplikud arvud avalikustab justiitsministeerium paari nädala pärast. Ent hinnangute andmine sellele on ikkagi ennatlik, sest latentse ehk varjatud kuritegevuse puhul on kuritegusid registreeritud täpselt nii palju kui riik sinna ressurssi paneb. Küll tõi riigi peaprokuröri asendaja Lavly Perling positiivse trendina välja aga selle, et kehalise väärkohtlemise registreeritud kuritegude arv on 10% kasvanud. “Positiivne tähendab seda, et see on nii politsei kui meie ühine võitlus lähisuhte vägivallaga ning mida rohkem seda välja tuleb, seda rohkem on võimalik seda registreerida,” viitas Perling.
Kõige rohkem lähisuhte vägivalda puudutavaid väljakutseid tehakse endiselt pühade ajal. Kellaajaliselt saab politsei kõige rohkem teateid aga õhtul kella 19 ja 22 vahel ning üha rohkem on lähisuhte vägivallast teatajateks kõrvalseisjad. Seega - veel vaid mõne aasta tagune trend, kus oli näha, et inimesed ei hooli oma lähedastest, on politsei hinnangul muutumas. “Aina rohkem ohvreid on nõus meie poole pöörduma. Alguses pöörduvad nad ohvriabi poole ning nende tõukel politsei poole,” tõdes PPA peadirektor Elmar Vaher.
Laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid on kolmandiku võrra rohkem. 40% neist kuritegudest on kontaktsed, 60% aga virtuaalne mõjutamine ja noore inimese ahvatlemine. Politsei on jätkuvalt aktiivne ise otsima veebis neid kuritegusid, kuid aina rohkem vihjeid annavad ka lasteaiad, lastekodud ja koolid. “Sellest on meile väga palju abi,” kinnitas Vaher.
Eestis on praegu tööl 140 prokuröri, kes tegelevad keskmiselt 27 180 kuriteoga. Möödunud aastal tegid nad ligi 10 000 lõplikku menetlusotsust, kokkuleppemenetlusi oli sealjuures 3255 ehk 33% kõigist otsustest. Üld-ehk täispikka menetlusse läks 10% kõigist otsustest ning see arv pole viimaste aastate lõikes muutunud.
Kõige suurem põhiseaduse riive, millega kriminaalmenetlus kokku puutub, on riive eraelule, vabadusele ja omandile. Jälitustegevuse osas jälgib prokuratuur seda, mitmes kriminaalmenetluses jälitustegevust tehakse. “Eelmise aasta kohta oli see arv 294, 2018. aastal aga vastavalt 363,” viitas Perling.