Kas Keskerakonna musta rahastamisega seotud paljastus muutis midagi Eesti poliitikas ja ka teie jaoks?

Igasugune avalikustamine muudab midagi ja tuleb kasuks nii ühiskonnale tervikuna kui ka igale indiviidile eraldi. Et teha Eesti tuleviku jaoks õigeid otsuseid, on vaja ausalt rääkida hetkeolukorrast. Mis puudutab parteide musta rahastamise varjamist, saab iga eestimaalane aru, et see on vale ja ennasthävitav tegevus.

Mulle tundub, et selline jätkuv vassimine erakondade poolt ongi nende kirstunael. Ja see soosibki uute poliitiliste jõudude teket. Ega ilma-asjata valimisliidud nendel valimistel nii suurt toetust saanud.

Olete te tagantjärele oma avameelsust ka kahetsenud? 

Ma ei kahetse avameelsust, pigem kutsuks kõiki eestimaalasi üles suuremale avameelsusele. Kahetsen seda, et olin sunnitud välja ütlema mõned nimed, mida ma ei tahtnud tegelikult isiklikel põhjustel välja öelda. Inimesed on parteis paljuski alluvad, neil ei ole kogu aeg võimalik valida ja oma arvamust avaldada. Neil tuleb kas teha "nii nagu vaja" või jääda kõrvale. Need, kes soovivad poliitilist karjääri jätkata, teevad paljusid asju isiklikku arvamust ja eelistusi maha surudes - nö partei huvides. Minule selline enda pidev allasurumine ei sobi.

Selles mõttes on vahest erasektoris demokraatiat rohkemgi - kaasaegne juht kuulab ära oma alluvate ja meeskonna arvamuse, enne kui langetab tähtsa otsuse. Parteis on vastupidi, kõigepealt teeb juhtkond otsuse ning seejärel hakatakse seda ülejäänutele "söödavaks tegema". Altpoolt ülespoole liikumist on erakondades otsustamisel väga vähe.

Millised olid artiklite järgsed reaktsioonid? Kas need üllatasid teid pigem meeldivalt või ebameeldivalt? 

Olen ennegi olnud sellistes olukordades, kus meediakõmu on palju ja toimub valimiskampaania. Kitsas ring inimesi ajab paanilise hooga oma asja ning pinged ja emotsioonid on laes - sisuliselt on see tüüpiline valimiste-eelne õhkkond.

Sellise olukorra juures meeldib mulle see, et kõige selle keskel olles toimub teatud põlemine ja korraga saab selgeks, kes on kes. Näiteks, kes peab raskel hetkel pingele vastu ja kes ei pea. Kes on tõeline toetav sõber ning kes mitte. See on ka omamoodi puhastumine ja uus algus.

Üllatusin, et justkui eikusagilt ilmusid välja toetajad ja ma ei olnud enam üksi. Negatiivset vastukaja oli üllatavalt vähe. Kinnitust sai ka teadmine, et enamus auditooriumist võtab info lihtsalt teadmiseks, noogutab omaette, kuid ei ütle selle peale ei musta ega valget - tüüpiline eestimaine reaktsioon.

Milline on hetkel Eesti poliitiline kultuur, kas võime loota, et enam taolisi tehinguid musta rahaga ei toimu? 

Eesti poliitiline kultuur liigub minu arvates muudkui allamäge. Seda nii riigi tasemel kui Tallinna linnas. Mida enam tunnistame olukordi, kus linnapea või minister jätab olulisele küsimustele lihtsalt ülbelt vastamata või vastab keerutades, seda enam võõrandub võim inimestest.

Sealjuures on erakondadel raha endiselt palju vaja. See tähendab, et rahastamine jätkub samamoodi nagu enne.

On teil plaan ka poliitikasse naasta? 

Ei ole. Vaatan tagasi naeratusega nendele aastatele, mis ma poliitikas tegutsesin ja olen tänulik paljudele Keskerakonna toredatele inimestele koostöö eest, kuid see uks on nüüd suletud. Aga ilmselt mul ei ole võimalik ennast Eesti poliitikast isoleerida ning jätkan ühe silmaga poliitika vaatlemist.

Soovin kõigile kena aastalõppu ning vaatame siiski lootusrikka pilguga, mida uus aasta meile toob.

Endine keskerakondlane ja Edgar Savisaare usaldusisik Tarmo Lausing rääkis oktoobrikuu alguses Eesti Ekspressile, et annetas pärast 2005. aastat peale noortekogu juhi kohalt taandumist erakonnale 350 000 krooni, mille päritolu ta ei teadnud.

"See toimus pärast noortekogu juhiks olemist (Lausing juhtis noortekogu 2005. aastani). Mulle anti erakonna tähtsa ametniku poolt raha. Seal oli 350 000 krooni ja ma pidin leidma annetajad," rääkis Lausing.

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul ei pidanud Tarmo Lausing oma esialgses intervjuus Eesti Ekspressile sularaha andjana silmas Kadri Simsonit, kuid on nüüd meelt muutnud.

Simson rääkis peale skandaali ilmsikstulekut Delfile, et on noortekogu eesotsas seisnud Tarmo Lausingule ja hiljem Henri Kaselole andnud raha üliõpilasesinduste valimiste jaoks.