Lauristin: vastumeetmete arendamine Venemaa infosõja vastu on kogu Euroopa Liidu küsimus, millest Brüsselis pole veel aru saadud

 (30)
artiklikogumiku "Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011" avalik esitlus
Marju LauristinFoto: Eva Ligi

Europarlamendi saadiku professor Marju Lauristini sõnul on vastumeetmete arendamine Venemaa läänevastase infosõja vastu kogu Euroopa Liidu küsimus, millest aga Brüsselis pole kahjuks veel aru saadud.

Esmaspäeval alustas tööd Venemaa riiklik multimeedia-informatsiooniagentuur Sputnik, mis peaks 2015. aastal hakkama sisu edastama 30 keeles ja 34 riigis.

Lauristin ütles Delfile, et Vene propagandakanali Sputnik raadio- ja veebiuudiste leviku piiramisest ei ole kasu. "Tuleb neid monitoorida ja vajadusel avaldada internetis analüüse, mis nende valeinfot ja propagandaretoorikat aitaks läbi näha," sõnas Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor.

Küsimusele, kui palju Sputniku tulek peaks mõjutama valitsuse tehtavaid otsuseid seoses venekeelse inforuumi arendamisega Eestis, vastas Lauristin, et vajadus selle järele peaks ilma selletagi selge olema. "Kuid tervikuna on vastumeetmete arendamine Venemaal läänevastase infosõja vastu kogu Euroopa Liidu küsimus, millest kahjuks ka Brüsselis veel pole aru saadud. Püüan siin omaltpoolt selle vajaduse mõistmiseks teha nii palju kui suudan."

Venemaa uue propagandakanali Sputniku enese teatel on kanali sisu mõeldud ülemaailmsele miljarditesuurusele publikule, kes on väsinud „agressiivsest propagandast, mis propageerib ühepooluselist maailma", ning tahab sellest erinevat vaatepunkti.