Lauristin presidendi uusaastakõnest: muredele viitamist ei peaks kritiseerima

Tartu ülikooli professor Marju Lauristin leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese uusaastakõne sobitus viimase aja trendi, kus Eesti elu murekohtadele viitajad satuvad ise kriitika alla.

"President kordas oma kõnes tooni, mis meil viimasel aastal järjest tugevnes - kritiseerimist hakati halvustama ja rõhutati, et tuleb olla uhke Eesti üle. Reformierakonna tunnuslause muutus justkui riikliku propaganda põhijooneks," ütles Lauristin Vikerraadio saatele Uudis+.

Lauristin leiab, et nii võib lõpuks tekkida olukord, mis sarnaneb Põhja-Koreaga, kus kõik kiidavad kõike. "Igaüks, kes tuleb Eestis välja kriilise mõttega, peab olema väga ettevaatlik, et teda ei nimetataks kritikaaniks, kes ei näe, et me oleme juba 32. kohal ja meil on edukas e-riik. Et räägime ikka sellest, mis on hea..."

Samas on positiivsele rõhumine Lauristini sõnul uusaastakõne kui žanri loomulik osa. "Aasta lõpus soovitakse ju ikka head uut, mitte halba uut aastat," ütles professor.

Lauristinile meeldis, et Ilves rõhutas kõnes, et ühegi inimese inimese arvamus ei ole ainuke ja kõige õigem arvamus. "See natuke tasakaalustas seda mõtet, et kriitika on halb. Juttu oli ka sellest, et arvamusi on erinevaid ja neid tuleks kuulata. Selle iva võikski sellest kõnest meelde jätta."

Lauristinile jättis eredaima mulje aastavahetuse teleprogrammis Margus Saare ja Margit Kilumetsa intervjuudesari "Lennud unes ja ilmsi" aasta eelviimasel päeval. "See oli põnev mosaiik Eesti inimestega Eesti väärtustest ja muredest. Inimestest, kellega on huvitav kohtuda," sõnas Lauristin.