Lauristin: Narva on näide, kuidas rahvuslikust vastandamisest üle saada
Sotsiaalteadlase Marju Lauristini hinnangul kasutati neil valimistel Tallinnas taas rohkelt eestlaste-venelaste vastandamist, kuid tulemused Narvas on näide sellest, et järjepideva tööga on võimalik vene valijate eelistusi mitmekesistada.
"Eestlaste puhul ei tahaks keegi väita, et nad kõik on ühesuguste ühiskondlike huvidega - sama käib ka teiste rahvuste kohta," rääkis Lauristin Delfile.
Ta möönis, et sellegipoolest mindi taas vastandamise teele. "Kui me vaatame Krossi kampaaniat, siis see apelleeris loosungile, et ajame Tallinnas Eesti asja ja rõhutas Savisaart kui venemeelest poliitikut, kellega seostada korruptsiooni ja kõike negatiivset," nentis Lauristin. Tema hinnangul mobiliseeriti sellega taas vene valija, kes asus justkui enda ohustatud positsiooni kaitsma.
Professori arvates oli seekordne valimiskogemus Tallinna ja Narva võrdluses väga huvitav. "Mida me praegu Narvas nägime - et väga aktiivse pöördumisega nooremate, haritumate ja end suuremal määral Eestiga samastavate vene valijate poole tõi Narvas kaasa murrangu, kus esimest korda tekkis opositsioon keskerakondlikule vaatele, mis rõhus kogu aeg vene elanikkonna erinevusele ja allasurutusele," seletas ta ja lisas, et see annab järgmistel valimistel lootust ka IRL-le ja Reformierakonnale.
Pöördepunkt suhtumises
Lauristini hinnangul oleks vajalik, et vene valijaskonnas tekiks normaalne jaotus ja inimesed valiksid oma erinevate sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste vaadete ja huvide järgi. "Endale tegi Kross positiivse tulemuse, aga selline vastandav kampaania mängib otseselt rahvuslikule lõhestatusele, millest võitsid Savisaar ja Kross, aga ei võitnud Eesti ühiskond ega Tallinna linn," sõnas ta.
Lauristin usub, et need valimised on mingis mõttes olnud pöördepunktiks venelastesse suhtumisel. "Ma arvan, et nendel aruteludel, mis on toimunud pärast valimisi - venelaste küsimuses on tekkinud oluline nihe. Kui eelmiste valimiste puhul võis märgata seda, et vene valija arvestamist käsitleti negatiivsena, siis praegu käsitlesid mitmed erakonnad seda kui tegemata tööd, ja see on esimene suur samm positiivse muutuse poole," arvas ta.
Ta oli kindel, et järgmistel valimistel õnnestub teistel erakondadel vigadest õppida ja vene valijaskonna puhul efektiivsemalt tegutseda. Samuti oleks oluline roll vabakondadel, kes võiksid ka rahvuslikust lõhestatusest vabad olla ja ühendada eesti ja vene noori, kelle püüdlused suures osas kattuvad.
