Marju Lauristin ütles, et mitmed reformid on Eestis vinduma jäänud mitte tipp-poliitikute, vaid ühiskonna enda süül. „Väga paljud vastumõjud tekivad ühiskonnas endas,“ selgitas Marju Lauristin. Tema sõnul on meil vaja tegeleda rohkem ühiskonna vajalikeks muutusteks valmisoleku suurendamisega.

EIA 2009 põhiteema on Marju Lauristini sõnul erinevad keskkonna aspektid. „Inimarengu aruandes vaatleme looduskeskkonda, ühiskonna institutsionaalset ja sotsiaalset keskkonda, aga ka vaimset ja meediakeskkonda,“ märkis Marju Lauristin. „EIA toob välja ka majandus- ja ettevõtluskeskkonna lähtuvalt uutest probleemidest nt tööpuudus, mille kriis on meie ette seadnud.“

EIA toimetaja, poliitikauuringute keskuse Praxise juhatuse esimees Ain Aaviksoo ütles, et maailmas on 38 väga kõrge inimarenguga riiki ning Eesti on selles tabelis 40s. „Kui seni konkureerisid väga kõrge inimarenguga riigid peamiselt omavahel, siis nüüd on nende hulka pürgimas ka uued riigid,“ märkis Ain Aaviksoo.

„Kui vaatame mõnd edulugu, siis 60ndatel aastatel oli Lõuna-Korea Afganistaniga ühel tasemel, kuid tänaseks on Lõuna-Korea jõudnud tänu haridusse panustamisele väga kõrge arenguga riikide hulka,“ lisas Ain Aaviksoo. „Eesti hariduse peamine probleem on madal elukestev õpe, just nende riikidega võrreldes, kellega me ennast võrrelda tahame.“