Lauri Luik: koolivõrgu lahutamine ei tähenda kaost

 (4)
Lauri Luik: koolivõrgu lahutamine ei tähenda kaost
Foto: Andres Putting

Riigikogus menetletav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millele on nn teises voorus esitatud erinevate osapoolte poolt ca 300 muudatusettepanekut, on tekitamas aina enam eriarvamusi. Peamiseks on kujunenud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

“Tänane meedia väidab, et Reformierakond soovib eelnõule pidurit tõmmata. Ometigi see nii ei ole,” kirjutab Lauri Luik oma blogis, et reformikad on omalt poolt esitanud seaduseelnõule 14 sisulist muudatusettepanekut, et eelnõu paremaks muuta.

“Tõepoolest, oleme seda meelt, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tohiks olla nn keskselt kirvega raiutav vaid jääks omavalitsuste otsustada. See aga ei tähenda seda, et koolivõrku ei peaks korrastama,” kinnitas Luik.

Luige sõnul peaks gümnaasiumina toimimiseks vajalike tingimuste kehtestamine jääma valitsuse tasandile. “Kui need tingimused ning nende rakendamise tähtajad on paigas, siis korrastuks seeläbi ka koolivõrk, kuna tingimustele mittevastavad gümnaasiumid ei saaks lihtsalt enam koolitusluba.”

Tuleb teha selget vahet koolivõrgu korrastamisel (ehk elujõuetute gümnaasiumite liitmisel elujõulisteks) ning põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamisel, kinnitas Luik, leides, et nn 20 õpilasega gümnaasiumid ei ole elujõulised (arvestades õpilaste arvu pidevat vähenemist) ning nende ülalpidamine tänasel kujul on ebaratsionaalne. “Kuid me peame endale aru andma, et kooliastmete lahutamine ei ole sellega otseselt seotud.”