Lauri Leppik: pensioniea ühtlustamine Euroopa Liidus ei ole praegu reaalne
Tallinna ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor ja sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik tõi välja, et vajaliku tööjõu liikumisvabaduse tagamiseks ongi vastu võetud Euroopa Liidu määrus, mis puudutab vaid piiriüleseid olukordi kui inimesed liiguvad ühest liikmesriigist teise tööle või elama.
Leppik viitas ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile, mis edendab töötajate sotsiaalkindlustuse valdkonnas liikmesriikide vahelist koostööd, info ja kogemuste vahetust. Reaalselt selline koostöö pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse teemal ka toimub.
Ühtseid miinimumnõudeid sätestavaid direktiive on võimalik selles valdkonnas vastu võtta vaid liikmesriikide ühehäälsuse saavutamisel ning lepingu sama artikkel täpsustab, et “käesoleva artikli alusel vastuvõetud sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohi oluliselt mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu”.
Sisuliselt oleks see tema sõnul võimalik ikkagi üksnes juhul kui peaks otsustatama muuta Euroopa Liidu toimimise lepingut ja anda õigus sekkuda sellistesse liikmesriikide sotsiaalpoliitilistesse küsimustesse nagu pensioniiga ja pensioni maksmise reeglid. „Seni sellist pädevust Euroopa Liidul ei ole ja mitu riiki on olnud vastu Euroopa Liidu pädevuste laiendamisele selles valdkonnas."
Leppiku sõnul on lühemas ajalises perspektiivis küllalt ebatõenäoline, et nendes küsimustes toimuks mingi olulisem muutus, kuid pikemas ajalises vaates ei saa muutusi siiski täielikult välistada.
