„Käesoleva aasta alguses avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitlustulemused näitasid, et kõige enam usaldavad Eesti elanikud päästeametit, politsei- ja piirivalveametit (PPA) ning kaitseväge. Päästeameti 95 protsendi järel sai tubli 83-protsendilise toetuse just PPA. Tegelikult on ju ka iseenesest mõistetav, et inimestele turva- ja kindlustunnet pakkuvad institutsioonid selle tiitli pälvivad. Kahjuks on aga siseministri Ken-Marti Vaheri ebaõnnestunud vangerdused PPA juhi kohale andnud kõva löögi Eesti siseturvalisuse usaldusväärsusele,“ lausus Laasi.

„Tõenäoliselt teab vaid Vaher, miks oli vajalik läbi avaliku konkursi märk ebapädevusest külge panna kahele PPA asedirektorile ning omaenda ministeeriumi asekantslerile, „leides“ seejärel sihtotsinguga sobivaks meheks parteikaaslase Priit Kama,“ kirjeldas keskerakondlane. „Pole välistatud, et Vaher üritas niiviisi katsetada koalitsiooni jõuvahekordasid. Samas on mees varemgi selles valdkonnas avantüüre teinud – kui meenutada näiteks korruptsioonimõõdikuid, mis viisid Res Publica valitsuse tagasiastumiseni.“

Laasi sõnul on PPA-s hetkel toimuv eriti irooniline, sest rahva usaldatud organisatsioon vaevleb ise tõsises usalduskriisis mitmel tasandil.

„Kõrged politseiametnikud on juba teatanud, et juhitaolek mõjub demotiveerivalt ning tekitab kõigis töötajates ebakindlust. Sealjuures jäid kõigile hästi meelde ka Vaheri sõnad Augeiase tallide puhtaks rookimisest. Kui juhita ja halva ministriga saadakse kuidagi hakkama, siis töötajate äravool ja liiga madalad palgad õõnestavad süsteemi veelgi tugevamalt. Isikkoosseisu vähesus hakkab järjest enam oma mõju avaldama ning esimese löögi on jällegi enda kanda saanud maapiirkonnad, kuhu lihtsalt ei ole võimalik politseinikke leida. Kõlab ehk ulmeliselt, kuid juba mõne aasta pärast võivad turvafirmade ühed olulisemad kliendid olla maaomavalitsused, kel pole muud varianti oma kodanikele turvalisuse tagamiseks,“ oletas Laasi.

„Niisiis on härra Vaher tekitanud PPA süsteemi olukorra, mille lahendused tal endalgi tõenäoliselt täiesti puuduvad. Süsteemi alumine osa vaevleb selgelt rahaliste vahendite vähesuse käes, mis toob kaasa inimeste väljavoolu, PPA tippjuhtkond aga on pea täies koosseisus umbusaldatud. Samal ajal ei võta keegi poliitilist vastutust ega käi välja ka ühtki mõistlikku plaani, kuidas edasi liikuda,“ on Laasi äärmiselt kriitiline.

Laasi jätkab: „Olen seisukohal, et PPA vajab jõulist juhti, kes suudaks siseministri avantüüridele vastu seista ning ametile täiendav rahastamine välja nõuda. Otse loomulikult sõltub see eeskätt valitsuse poliitilistest valikutest, kuid piisava avaliku surve puhul ollakse sunnitud paratamatult järele andma. PPA-l pole vaja järjekordseid ümberkorraldusi struktuuris, vaja on stabiilsust ja töötajate motivatsiooni tõstmist. Kahjuks seda aga praegune siseminister pakkuda ei suuda või ei taha.“