„Sellist asja juhtub kahjuks liiga tihti, et inimesed tulevad ja hakkavad võimeid proovima. Meil on näiteks hoo lükkamine keelatud, kuid kahjuks ikka juhtub, et keegi lükkab hoogu, keegi jookseb rajale ja hüppab kõhuli peale – sellist asja kahjuks on, mis tegelikult on keelatud. See on üks murekoht, mis keskustel inimestega on. Meie teeme tavaliselt esimesel korral hoiatuse ja teisel korral korjame piletid ära,“ kirjeldas Kalm.

Kelgumägedel on Kalmi sõnul väga oluline, et inimesed tajuksid ka omavastutuse osatähtsust. „Keegi ei tee sellist lumerõngamäge suhtumisega, et ta ise ei vastuta, vaid seda tööd tehakse ikkagi hingega ja keegi ei taha õnnetusi, aga inimesed peavad ka ise rohkem mõtlema, mida nad teevad.“

Kalm jagas ka soovitusi ohtlikus olukorras käitumiseks. „Vajadusel tuleks ise panna jalad maha ja pidurdada; kui on näha, et asi on väga hull, siis maha hüpata. Meie teeme kõik, mis meie poolt võimalik, aga inimene peaks ka ise jooksvalt seda riskitaset hindama,“ rõhutas Kalm.

Jäine rada võib olla kolm korda kiirem kui lumine

Arenguruumi kelgumägede ohutuses näeb siiski ka tema. „Mida ma ohukohtadena olen näinud, on see, et kui meil on igale rajale lõpp ehitatud, (siis igal pool seda pole).“

Lauluväljakul freesiti äsja raja kõrval olev ala, et sealne lumi oleks pehme, kuna pehme lume peal libiseb lumerõngas aeglasemalt. Rajale ei lasta kedagi enne, kui töötaja on kontrollinud, et rada on ohutu. Pidevalt jälgitakse, kas kehtestatud reegleid on vaja muuta või rada üldse sulgeda.

Reeglid peavad muutuma vastavalt ilmale. Näiteks võivad vanemad lauluväljaku mäel tavaliselt koos lastega sõita, kuid kui rada läheb väga kiireks, siis peavad lapsed sõitma eraldi, et hoog ei tuleks liiga suur. „Kui pärast vihmasadu on jäide, siis võib rada minna kolm korda kiiremaks kui muidu,“ märkis Kalm.

Lauluväljaku mäel on 130 meetrit kaldus nõlva. „Kuna suhteliselt pikk liug tuleb ka meie mäe peal, siis on meil lõpus tagasipöördekurvid. See on siiani kõige ohutum lahendus olnud. Siledat liugu võib tulla üle 100 meetri kokku.“

Talvekeskuse loomisel n-ö rongide tegemist kuidagi määratletud ei ole. „Meie keskuses on „rongi“ tegemine näiteks keelatud. On haruharvad juhused, kui on sadanud näiteks märtsi sulalumi ja lumerõngad enam üldse ei libise, siis vahel on see täiesti ohutu,“ rääkis Kalm.

Rongis saavad korbid suurema kiiruse

„Kui moodustatakse „rong“, siis seda kiirust, mis sealt tuleb, on meeletult keeruline arvestada, kuid kiirus tuleb suurem kindlasti,“ kinnitas Kalm.

Talveparki luues tuleb teha avaliku ürituse avaldus, mis käib Kalmi sõnul läbi ka päästeametist ja politsei- ja piirivalveametist, kes panevad paika ohutusnõuded. „Sellest aastast on kord muutunud – nõuded on veidi täpsemaks läinud,“ lausus Kalm. „Asendiplaanid ja kõik peavad seal olemas olema.“

Samas pole paika pandud ei seda, kas rongi tegemine on lubatud ja millistel tingimustel, ega nõudeid raja äärte kõrgusele. Selliseid aspekte raja ohutuse juures jälgivad keskuste omanikud ja töötajad ise. Äärte kõrgused sõltuvad Kalmi sõnul suuresti sellest, mis kiirusega rada või teatud raja osa on.

„Meil on näiteks üleval s-kurvid, mis on risti mäega. Neil on pidurdav efekt ja kalde protsent tuleb üleval selle võrra väiksem. Kurvide ohutuseks peavad need olema hästi suunatud. Soovitaksin teha pigem kitsaid radu, kus rõngas on rohkem fikseeritud ja ei saa nii palju paremale-vasakule kalduma hakata,“ lausus Kalm.

Oluline on ka lumerõngas õigesti istuda. „Seal tuleb istuda nii, et jalad on eestpoolt väljas, tagumik keskel olevas augus ja selg kergelt üle. Kindlasti ei tohi istuda rõnga ääre peal, siis on see tasakaalust väljas ja kui takistus tuleb, siis võib kergesti kukkuda.“