Mõõdik Tallinna ülikooli geoökoloogia magistrandi Krista Jüriado käes näitab keskmiselt 0,6 µSv/h (mikrosiivertit tunnis), hetketi isegi 0,9 µSv/h, kirjutab Ärileht.

Põhja-Eesti looduslik keskmine jääb umbes 0,1µSv/h juurde.. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri soovitus on, et juhul, kui kiirgustase tõuseb 0,3 peale, tuleb hakata uurima, mis seda põhjustab.

Hundikuristiku kiirguse põhjus on sealsamas pruunikate tükkidena maapinnale jõudvas diktüoneema kildis. Eestis on seda uraanirikast kivimit miljardites tonnides. Kuulujutud räägivad, et ka Nõukogude Liidu esimene aatomipomm valmistati just Eestist kogutud materjalist.

Teine meie kandis levinud looduslik kõrgendatud kiirgusallikas on graniit. “Üle dramatiseerida muidugi ei maksa,” rahustab Professor Jaan-Mati Punning Tallinna ülikoolist. “Midagi ohtlikku siin pole.” Aga otse diktüoneemakildi peale ja täisgraniidist maja ehitada pole siiski soovitatav.

Vanametallitöötleja Kuusakoski kvaliteedijuht Anti Ploom selgitab, et üheks radioaktiivse ohu allikaks Eestis on Endise NSVL-i tehased. Seal kasutati igasugust kraami, ja tänaseks pole enam kellelgi mingit aimu, kuhu, mis ja millestki saanud on.

Kiirguskeskuse hiljuti läbiviidud uuring tuvastas, et Eestis on kümneid lasteasutusi, kus radoonisisaldus on lubatud normist (200 Bq/m3 — bekerelli kuupmeetri kohta) oluliselt kõrgem. Edetabelit troonivad ettearvatult diktüoneemarikka Ida-Virumaa majad. Seevastu näiteks Paldiskis on kiirgus enamaltjaolt normis.

Kiirguskeskuse nõuniku Toomas Kööbi väitel pole Tallinnas gammakiirgusega probleeme, teatas Delfile Tallinna pressiteenistus. Eestis on reaalajas toimiv 10 automaatjaamast koosnev gammakiirguse mõõtevõrk. Kõik automaatjaamad registreerivad üldise gammakiirguse taset. „Siiani ei ole Tallinnas tervisele ohtlikku gammakiirgust mõõdetud,” ütles Kiirguskeskuse nõunik Toomas Kööp.

Tallinna paeklindi serval, kus paljastuvad alumised kihid ja pääseb välja diktüoneemakildast eralduv radoon (sh lauluväljaku, KUMU ja ka näiteks Astangu alad), võib esineda loodusliku fooni kõikumist suuremas ulatuses kui mujal linnas. “Kuid isegi nendes kohtades ei ole sertifitseeritud mõõtmistulemustele toetudes inimese tervisele ohtlikku kiirgustaset avastatud,” rõhutas Kööp.