Läti parlamendi eilne otsus viia lõpule aastaid väldanud haldusreform (525 omavalitsusüksusest jääb järele vaid 118) on samm, mida tuleb Eestil tahes või tahtmata järgida. Me võime kui tahes palju rääkida uuest arenguhüppest ning kui mitmest sammust selle saavutamiseks, ilma põhjaliku haldusreformita ei ole lihtsalt võimalik edu saavutada, kirjutab Isamaa ja Res Publica liige oma blogis.

Mihkelsoni kinnitusel ei tähenda haldusreform sugugi mitte üksnes vallapiiride muutmist ning lootust pelgalt valitsemiskulude pealt kokku hoida. “Hoopis tähtsam on küsimus riigile üheväärse ning horisontaalselt konkurentsivõimelisema keskkonna loomiseks,” selgitab ta.

Mihkelsoni arvates peaks haldusreformi küsimus tõusma Eesti uute arengueelduste loomise keskmesse, ilma milleta oleksid paljud reformid kas puudulikud või kohati isegi mõttetud.