Läti konservis peitus tundmatu elukas

Võrumaal elav Irje leidis Lätis valmistatud tursamaksakonservist kolme sentimeetri pikkuse tundmatu eluka. Tarbijakaitseamet ning veterinaar- ja toiduamet aga ei tundnud ebakvaliteetse toote vastu huvi.

Irje andis söögiisu ära võtnud leiust teada kõigepealt Tartumaa tarbijakaitseametisse, kust soovitati omakorda pöörduda Tartu tervisekaitsetalituse veterinaarosakonda. “Tarbijakaitse ütles, et nemad selle juhtumiga ei tegele, sest konservi on tootnud Läti firma. Nemad tegelevat Eesti toodetega,” ütleb naine SL Õhtulehele.

Tartu tervisekaitseinspektsioon ütles, et ühtki inspektorit pole, naisel paluti tulla oma konserviga järgmisel päeval ametisse.

“Tegelikult konservi vastu huvi ei tuntud. Oleme Euroopa Liidus ja igasugused tootjad saadavad siia oma kaupa, kuid tuleb välja, et selle kvaliteet pole kellegi asi. Järelikult võib Eestis müüa ükskõik mis asja,” on Irje nördinud. Pärast fotoklõpsu viskas ta Läti firmas Sabiles ADK toodetud konservi prügikasti.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel lubas kontrollida, kas Tartumaa veterinaar- ja toiduamet tõepoolest ei võtnud inimeselt vastu ebakvaliteetset konservi. “Kui konserv oleks alles, siis oleks tulnud uurida, mis asi selles oli. Kui tegu oleks inimese tervisele ohtliku kaubaga, siis ülejäänud kaubapartii oleks võetud müügilt ja hävitatud,” selgitab Pärtel. Samuti oleks sel juhul informeeritud Läti veterinaarteenistust.

Pärtel räägib, et seni pole pretsedenti, kus liikmesriikidest Eestisse saabunud toidukaup ei vasta nõuetele. Küll suunatakse aga riigipiirilt tagasi kolmandatest riikidest saabunud kaupa. Sagedasemad põhjused on vale või puudulik märgistus. Näiteks märkimata on kauba säilivusaeg.

Praegu kontrollitakse 24 Euroopa liikmesriigi ning kolmandate riikide toidu kvaliteeti lähtekohas. Seda teevad Iirimaa toiduameti inspektorid. “Kuna eelmisel aastal käis seitse inspektorite rühma Eesti toiduettevõtteid kontrollimas, siis võiks öelda, et kontroll on väga põhjalik,” sõnab Pärtel.

Hoolimata kontrollist lähtekohas tehti pistelist kontrolli ka Eesti hulgiladudes ja kauplustes. Pisteline kontroll tähendab, et iga üksikut kaubapartiid ei kontrollita.

Pärtel lisab, et tavaliselt on tarbijad toiduaine ise rikkunud. “Keskmiselt kümnest kaebusest kaheksa puhul on kodus juhtunud igasugu kummalisi asju,” sõnab ta. Pärtel ei tea, et keegi oleks teadlikult kaupa rikkunud, et sel viisil halvustada konkurendi mainet.

Tarbijakaitseamet soovitab kõigil, kes toidust midagi kahtlast leiavad, pöörduda kaupluse või tootja poole kauba ümbervahetamiseks. Moraalse kahju hüvitamist saab nõuda vaid kohtu kaudu.