Lastel tuleb lindude söötmine keelata

Linnugripi Eestisse jõudes tuleb lastel keelata tiigi ääres partide söötmine, sest inimestele ohtlikku viirust kandvad sulelised paterdavad ka kaldal ja nii võivad nende tänavatolmus lenduvad eritised pere pisemaid ja nõrgemaid nakatada.

Linnugripihirm põhjustab elanike seas erinevat sorti paanikat. Kes ei julge linnuliha süüa, kes varub seda ette ja kes on keelanud oma perekonnal igasugused kokkupuuted sulelistega

30-aastane Mustamäel elav pereisa tunneb tõsist muret oma kolme väikese lapse pärast. Nimelt laiutab just nende maja suur mudane loik, milles elavad kümned pardid. Seni meeldis pere pisematele väga käia linde söötmas, selle tarbeks koguti kõik vanad saiakontsud kokku.

Nüüd saavad selle pere lapsed parte vaid aknast kaeda. Pereisa palus naisel enam mitte lapsi lindude lähedale viia, ja uurib, kas keegi võiks võimalikud haigusekandjad tema kodumaja lävelt ära koristada.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar nentis teisipäeval ajakirjanikele, et lapsed on võimaliku linnugripi osas eriti vastuvõtlikud. Türgis näiteks surid haigestunutest just lapsed.

Nakatumine toimub vaid otsesel kokkupuutel haigestunud lindude ja nende eritisega. Türgis surnud lapsed olid Kutsari sõnul näiteks tuppa sooja lubatud haigeid kalkuneid sülle võtnud ja noka peale musitanud.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul peavad vanemad tegema oma lastele eriti hoolikalt lihtsate sõnadega selgeks, millised ohud veekogude ääres varitsevad.

Kutsar nentis, et maailmas on teada juhtum, kus linnugrippi haigestusid viirusekandjatest partidega ühes tiigis sulistanud lapsed. Kuigi nad vett ei neelanud, hingasid nad sisse plätserdamisel tekkinud veeauru, mis sisaldas haigusetekitajaid.

Kui Eestis avastatakse linnugripp, võib Kutsari sõnul olukord parkides ja tiikides muutuda ohtlikuks kevadel, kui lumi sulab ja tekib tolm. Veelindude söötmises pole tema sõnul iseenesest mitte midagi ohtlikku niikaua, kui linnud püsivad vees ja inimesed kaldal.

Samas ronivad näiteks Kadriorus pardid üle madala tiigirinnatise murule inimestelt saiaraasukesi norima.

Siin tekibki Kutsari sõnul ohuolukord. Kaldaäärne saab kokku ka lindude väljaheidetega, mis segunevad tolmuga, mis omakorda lendub väga kergesti. See tolm polegi nii ohtlik 170-sentimeetristele täiskasvanutele, kuid 70-sentimeetrine väikelaps on haigusetekitajatele ilusasti avatud. Ka võib taoline nakkustekitajatega tolm võib sattuda välisjalanõudega tuppa. Viirus säilib sõnnikus ohtlikuna kuni kolm kuud, jahedas vees kuu aega.

Minister Aab toonitas, et seni pole Eestis inimestele surmavat linnugrippi avastatud. Küll on aga see viirus jõudnud seitsmesse Euroopa Liidu riiki.

Sotsiaalministeeriumis valmis tegevuskava, millest gripiviiruse Eestisse saabumisel juhinduda.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on linnugrippi haigestunud tänavuse aasta alguse seisuga 169 inimest, neist 91 on surnud.

Linnugripi peiteaeg on seitse päeva. Haigus algab ägeda palavikuga (üle 38 kraadi). Tunnuseks alumiste hingamisteede vaevused: köha ja hingamispuudulikkus.

Niipea kui perearstil tekib kahtlus, et inimene võib olla nakatunud linnugrippi, isoleeritakse patsient kohe haiglasse, kus tehakse laboratoorne analüüs.

Linngripi analüüsi tegemine võtab aega viis-kuus tundi kuni ühe tööpäeva. Positiivse tulemuse kohaselt saadetakse proov veel Londonisse referentlaboratooriumi kontrollimisele.

Ministeeriumi kinnitusel pole veel tegemist gripipandeemiaga. Pandeemiaks saab olukorda nimetada siis, kui praegune linnugripiviirus muteerub inimeselt inimesele nakkavaks ja see levib kiirelt üle piiride ja mandrite.

Eestil on võimaliku pandeemia tarbeks Aabi sõnul piisavalt ressursse. Arvutuste kohaselt kuluks Eestil gripipandeemia korral 274 miljonit krooni, millest 150 miljonit on ette nähtud kogu elanikkonna vaktsineerimiseks.