Lastekaitsjad: rohkem tähelepanu kooli sisekliimale

Lastekaitse liit avaldab kaastunnet kõikidele Soome koolitulistamise tragöödias kannatanutele ja nende perekondadele ning rõhutab, et Eestiski tuleb üha enam pöörata tähelepanu koolide sisekliimale.

Lastekaitse Liidu presidendi Katrin Saksa sõnul peab tänane uudis Kauhajoki koolis toimunud tulistamisest panema ka meid üha enam mõtlema koolide sisekliimale ja sellele, kas meie lapsed peaksid olema õpikeskkonnas õnnelikud, teatas Lastekaitse liit.

“Värske uuring näitab, et nii meie õpilaste kui ka nende vanemate jaoks ei ole koolirõõm koolis käimise puhul kõige olulisem. See on uuringu järgi alles eelviimasel positsioonil, oluline on ikka see, et laps käituks kenasti, käiks tundides ja saaks häid hindeid. On paradoksaalne, et statistiliselt on teistega võrreldes meie laste õpitulemused head, kuid meie lapsed pole koolis õnnelikud. Ja see tunne polegi eestlaste ootustesse nö sisse programmeeritud — ei laste endi ega ka nende vanemate puhul,” ütles Saks.

Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm kinnitas, et liit on varemgi juhtinud tähelepanu sellele, et valitsuse initsiatiivil tuleks luua süsteem, mis tagaks vajadusel Eestis taolise tragöödia toimumisel operatiivse tegutsemise. “Kindlasti on vaja kriisiõppusi nii õpilastele kui õpetajatele ning kaasata sellesse projekti erialaspetsialiste,” rõhutas Tamm.

Saks nentis, et kui me räägime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija märkamist. “Me peame suutma ennetada taoliste tragöödiate aset leidmist Eesti koolides. Seetõttu on oluline, et klassid poleks õpilaste arvult liiga suured ja õpetajad saaksid lastele läheneda individuaalselt. Praegu kehtib seadus, et klassis võib olla 36 last, minu hinnangul on seda liiga palju. Vahepeal õnnestus see viia 24-ni, kuid Keskerakonna initsiatiivil seda muudeti,” ütles Saks.

Tamme sõnul tuleb arvestada ka üha muutuva meediakeskkonnaga. “Kui laps näeb televiisorist vägivaldset filmi, siis on äärmiselt oluline, et tema kõrval on lapsevanem, kes asja selgitab, sest meediaruumi tarbimise tagajärjel võib lapsele jääda mulje justkui oleks kurjategija kangelane,” lisas Tamm.