"Artikli põhjal võib väita, et rikutud on alaealise põhiõigust kaitsele vägivalla eest," lisas Medar.

"Kuna kohtulahend ei ole pärast artikli avaldamist enam kättesaadav, ootab liit eeskätt prokuratuuri selgitusi, miks esitati süüdistus, mille alusel õigeks mõistmise tagajärjel jäid süüdistatud üldse karistuseta ja jäi ebapiisavaks selgitus, miks ei pöördutud kassatsioonkaebusega riigikohtusse. Sellistes keerulistes olukordades võiks prokurör siiski minna riigikohtuni välja, et saada juhtumile põhimõtteline otsus," sõnas Medar.

"Kui lugeda kirjeldatud tegu, siis tekib küsimusi, miks piirduti ainult vägistamiskatse süüdistusega ega esitatud süüdistust viisil, et juhul kui vägistamiskatse jääks tõendamata, oleks võimalik analüüsida, kas tüdruku suhtes pandi toime mõni teine kuritegu," sõnas lastekaitse liidu juht.

"Riigi peaprokurür Lavly Perling on selgelt välja öelnud, et riigi üheks prioriteediks on alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Antud juhul jääb artikli valguses mulje, et kohus on kujundanud pretsedendi, mis ei loo õiguskindlust, vaid on ohuks teistele lastele, andes väga selge ning väära signaali ühiskonnale."

Lastekaitse Liit taunib igasugust laste vastu suunatud, seal hulgas laste vahelist vägivalda. Sellele tuleb reageerida ning kui nende juhtumite menetlemisel riivatakse lapse õigusi, siis tuleb need kitsaskohad välja tuua ning ühiskonnale selgitada, et olukorda parandada.