Projekt võeti üle MTÜ-lt Naerata Ometi, mille käigus aidatakse Pärnumaal elavat peret. Pere pesamunal, nelja-aastasel Kellil diagnoositi kolmekuuselt eptileptiline ensefalopaatia, millega kaasneb raske vaimne ja motoorne mahajäämus, millega omakorda kaasnevad kopsuatelektaas ehk kopsukollaps (üks kops ei tööta) ja astigmatism (ebaselge nägemine).
Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, ei seisa, ei kõnni ega räägi. Lisaks vajab ta hingamisel lisahapnikku ning nägemiseks spetsiaalseid prille.

Et tüdruk vajab pidevat taastusravi, tuleb Kelli perel neli kuni viis korda nädalas sõita 25 km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse, kus tüdruk käib ujumas ja logopeedi juures ning saab tegevusteraapiat, füsioteraapiat ja massaaži. Lisaks peab Kelli pidevalt käima Tartus end neuroloogile ja kopsuarstile näitamas ning kriitilistel momentidel tuleb perel samuti ette võtta sõit Tartusse, sest Pärnus puuduvad spetsialistid Kelli abistamiseks.

Peres kasvab ka teine puudega tütar, kuueaastane Aile, kes kannatab mõlema puusaliigese düsplaasia all. Haiguse tagajärjel on tema üks jalg teisest 1 cm võrra lühem, vaagen sissepoole roteerunud ning tekkinud skolioos (lülisamba kõverdumine külgede suunas). Oma puude tõttu vajab temagi pidevat logopeedilist abi ning ravivõimlemist, mis nõuab perelt mitu korda nädalas Pärnusse sõitmist.

Kuivõrd pereisa kaotas kolm aastat tagasi tööõnnetuse tagajärjel 50% töövõimest, oli perekonnal keeruline leida laste taastusravile transportimiseks vajalikke ressursse. Varasemalt Kelli taastusraviga kaasnevaid sõidukulud MTÜ Naerata Ometi, kes toetas peret proportsionaalselt annetajatelt laekunud summaga, mis viimasel ajal oli märkimisväärselt kahanenud, nii oli pere sunnitud lastefondilt abi paluma.

Laste ema tunnistab, et hüvitistest on perele suur abi. “Kelli saab tänu sellele oma arenguks vajalikud teraapiad ja areneb pisikeste edusammudega. Ailele tagavad teraapiad aga selle, et skolioos ei süvene ning ta on võimeline sügisel minema tavakooli nagu iga teine laps. "Samuti on see nende mõlema jaoks võimalus sotsialiseeruda,” räägib ta. “Enda vahenditega saaksime me heal juhul ainult Kellile ühe teraapia nädalas lubada, kuid sellest jääks kahtlemata väheks,” on ta kõigile toetajatele äärmiselt tänulik.