"Juhtum on huvitav ja haruldane, puudutades religioosse vähemuse õigusi," kommenteeris RusDelfile juhtunut inimõiguste infokeskuse jurist-analüütik Vadim Polešuk. "Eelmise aasta lõpus vabastas lasteaia juhataja töölt jehoovatunnistajast lasteaiaõpetaja. Juhatajale ei meeldinud, et selles rühmas tähistati laste sünnipäevi tavapärasest teistmoodi."

Õpetaja pöördus töövaidluskomisjoni ning väitis, et tegi oma tööd heas usus ning ei saanud etteheiteid ei administratsioonilt ega ka lapsevanematelt.

Töölt vallandatud õpetaja väitis, et kui tööandja sai teada tema usulistest tõekspidamistest, siis leiti, et töötaja usk mõjutab tema tööd: see, kuidas rühmas tähistatakse laste sünnipäevi ning kuidas tähistatakse jõule ja lihavõtteid. Üheks etteheiteks oli ka kolme lapse järelvalveta jätmine raamatukokku. Kasvataja küll möönis, et jättis lapsed hetkeks omapead, kuid selgitas, et raamatukogus oli sellel ajal teised töötajad.

"Eitades diskrimineerimist usulistel põhjustel oli vallandamine tegelikult põhjustatud just usust tingituna: laste sünnipäevade tähistamise viisidega mittenõustumine ning probleemid jõulude  ja lihavõtete tähistamisega," selgus tööinspektsiooni otsusest. 

Tööinspektsiooni sõnul ei toonud tööandja veenvaid põhjendusi, et ei rikkunud vallandamisega seoses võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega järeldas tööinspektsioon, et vallandamise põhjuseks olid töötaja usulised tõekspidamised.

Töölt vabastatud õpetaja soovis saada ebaõiglase vallandamise eest kompensatsiooniks 1000 eurot. Töövaidluskomisjon leidis, et kuigi nõue on seaduslik, peab tööandja maksma kompensatsiooniks lasteaiaõpetaja keskmise kuupalga ehk 607,16 eurot.