15 aastat lasteaiaõpetajana töötanud ning nüüdseks neli rühma kooli saatnud Tallinna Sipsiku lasteaia õpetaja Astrid Randoja ütles Delfile, et lapsevanemate võidujooks võimalikult heasse kooli saamiseks ei näita vähenemise märke.

"Jälgides lastevanemate tegemisi viimasel lasteaiaaastal, võin öelda, et paanika lapse kooliküpseks saamise osas on läinud iga järgneva rühmaga aina suuremaks. Sellel aastal on minu lõpurühmas laps, kellel oli eelkool kahes erinevas kohas, eraõpetaja ning sinna juurde veel tavapärane lasteaia õppetöö. Kohati tundub lapse kooli saamine omaette spordialana, kus toimib pingeline treeningprogramm ning seda kroonivad sisseastumiskatsed erinevatesse koolidesse," rääkis Randoja.

Võidujooks toimub Randoja sõnul eelkõige pealinnas - Eesti väikelinnades võetakse laps kooli ilma koolikatseteta, piisab sellest, et lapsest on saanud 1. oktoobri seisuga koolikohuslane. "See võiduajamine Tallinna kesklinna koolidele tingibki kõrgemad nõudmised esimesse klassi astujale. Kõik sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast," selgitas Randoja.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on lasteaia lõpetanud laps "sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav". Randoja sõnul hindavad lasteadnikud koolivalmiduse hindamisel nii lapse mängu- kui ka õpioskusi, aga ka sotsiaalsed oskusi. "Tallinnas saab lasteaia lõpetanud laps kaasa ka koolivalmidusekaardi, milles on kirjas lapse areng aastate kaupa," ütles õpetaja.

Randoja sõnul ei tasu aga unustada, et mäng on lasteaialapse põhitegevus ning paljud teadmised ja oskused omandataksegi mängu kaudu. "Nii võibki lapsele tunduda, et lasteaias ei õpita midagi, ainult mängitakse. Lasteaiaõpetaja peab paratamatult olema lapsevanema nõustaja koolivalmiduse küsimustes, sest õpetaja on professionaal, kes teab ja tunneb eelkooliealise lapse arengut ning näeb kuidas laps tuleb toime grupis," rääkis Randoja, kelle sõnul ongi lasteaed eelkõige kodu toetaja ja eelduste looja koolis hakkamasaamiseks.