Ema sõnul on selles lasteaias kaks rühma - eesti- ja venekeelne. "Kui eesti rühmas laps pahandust tegi, viidi ta vene rühma. Kui vene rühma laps midagi tegi, saadeti ta eesti rühma. Lapsed hakkasid selle peale lihtsalt karjuma. Mu tütar, kui ta nüüd eesti keelt kuuleb, hakkab paaniliselt vappuma."

Kui RusDelfi ema käest uuris, kas ta küsis kasvatajatelt, miks nad niimoodi lapsi karistavad, tunnistas ema: "Kasvatajatelt (muide, vene rühmas on vene kasvatajad ja eesti rühmas eesti kasvatajad) ma ei küsinud, kuna kardan, et  mu last hakatakse siis ahistama. Tütar käib nüüd aias ainult viimases hädas, kui keegi ei saa temaga koju jääda. Me loomulikult võtaksime ta sealt üldse ära, aga see on ainuke lasteaed ümbruskonnas, valikut pole."

Delfi uuris ka lasteaia nime, kuid selle ütlemisest ema keeldus. "Vabandage, aga ma ei saa seda teile öelda. Tahan lihtsalt, et ka teised vanemad leiaksid päeva, et see lasteaias veeta. Usun, et paljud lasteaiad teevad niimoodi. Näiteks mu sõbranna poeg on ainukene vene laps rühmas. Ja kasvatajad ja lapsevanemad proovivad teda sealt välja süüa. Kasvatajad ei suuda ka seletada sinikaid, mis lapsel iga päev tekivad."

Psühholoog Jelena Maslovi sõnul on selline karistusviis etnilist sallimatust tekitav. "Ma olen šokeeritud! Mis karistusviis see selline on? Mida nad tahavad sellise karistusega lastele õpetada? Karistatakse ju mitte selleks, et laps midagi ei teeks, vaid selleks, et laps saaks aru, miks ei ole vaja niimoodi teha. Sellisel viisil karistades tekitavad kasvatajad lastes täiendavaid emotsioone rahvuse ja keele suhtes, mis on aga täiesti teine teema."

Psühholoog leiab, et sellsel viisil karistades saamegi emotsionaalse reaktsiooni, mille tulemusena lapsele ei meeldi kas vene keel või siis eesti keel. "Sellepärast, et neid sellega karistati. See on täielik pedagoogiline harimatus!"