Laste vaimne tervis pole kiita: kolmandik Eesti õpilastest vigastab end tahtlikult

Eesti kooliõpilaste vaimne tervis on Euroopa kontekstis kõlblik, aga kuna Euroopa ise on allakäigutrepil, siis ei ole keskmiset hulgas olemises midagi kiiduväärt, leiab Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi professor Airi Värnik.

Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI), Tallinna ülikooli ning sotsiaalministeeriumi koostöös läbi viidud projekti SEYLE (Saving and empowering young lives in Europe) küsitlustulemused näitasid, et 15 protsenti Tallinna üldhariduslike koolide õpilastest on depressiooni tunnustega ning viis protsenti ärevuse tunnustega.

Projektis osalenud Euroopa riikidest esineb kõige vähem depressiooni Iirimaa koolilastel ning kõige rohkem Prantsusmaa noortel. Ärevust on vähem Austria, Ungari ja Iirimaa koolilaste hulgas.

Kolmandik noori vigastab end tahtlikult

Värniku sõnul teeb murelikuks see, et 33 protsenti lastest vigastab ennast tahtlikult. Euroopas on see näitaja keskmiselt 28 protsenti. „Nad ei vigasta enda mitte küll suitsiidi eesmärgiga, vaid see tahtmine tekib siis, kui pinge kuhjub inimeses ja ta ei saa sellest pingest muidu lahti, kui ta teeb oma rituaali," kõneles Värnik.

SEYLE programmi valimis olnud 19 Tallinna kooli õpilastest vastas 16 last, et nad on end tahtlikult vigastanud ja vajanud seetõttu ka ühel või kahel korral meditsiinilist abi. 15 protsenti õpilastest on end tahtlikult vigastanud 1 kuni 4 korda ning kaks protsenti lapsi teeb omale terava esemega tahtlikult haiget regulaarselt. Üheksa protsenti õpilastest tunneb lootusetust tuleviku suhtes ning kaks protsenti ei pea elu elamisväärseks.

Värnik tunnistas, et Eesti kooliõpilaste hulgas on suitsiidijuhtumeid ja iga 1000 õpilase hulgas on neli suitsiidimõtetega. On ka suitsiidikatseid, mis jõuavad haiglaravile.

Suureks probleemiks on alkohol

Kuid eriti halvaks peab Värik olukorda noorte alkoholi tarvitamisega. „Pooled lastest on purjus olnud ja 40 prostenti 14-15-aastastest lastest on pohmellikogemusega,“ tõi Värnik välja uuringu tulemuste tumedama poole. Viiendik uuritud lastest tarvitab alkoholi probleemselt, mis tähendab, et nad tarbivad vähemalt kolm doosi alkoholi ühe tarvitamise korra ajal.

Probleemide algrakuke on Värniku sõnul perekond, milles vormub lapse vaimne tervis. „Kui lapsel õnnestub sündida kahe vanemaga perre ja ka kasvada seal kuni täiskasvanueani, siis on see talle kõige parem, sest uuringud näitavad, et nende hulgas on kõige vähem riskikäitumisega lapsi,“ rääkis ta.

Kool saab sellise lapse, milliseks tema vanemad ta on seitsmendaks eluaastaks kasvatanud. „Kuna koolis veedab laps palju aega ja on koolikeskkond väga oluline,“ kõneles Värnik. Ta rääkis, et inimene üldse, aga lapsed eriti, ei kannata mõnitamist ja alandamist.

Mõnikord võib koolis ette tulla õpetajatepoolset kiusamist, kuid sagedamini on kiusajad kaaslases. Seetõttu leiab Värnik, et koolikiusamise ja vägivalla tarvitamise peaks kuidagimoodi koolist välja juurima.

Õpetajate heaolu on madalam kui õpilastel

SEYLE uuring hõlmas ka õpetajaid ning nende vastustest ilmnes, et õpetajad tunnetavad, kui lastel on vaimse tervise häired. Üle kahe kolmandiku õpetajatest vastas, et neil on hetkel õpilasi, kellel on vaimse tervise häired. Kuid samas arvas enamus õpetajaid, et nende teadmised ei ole piisavad ja nad tahaksid ennast täiendada, et paremini aidata õpilase vaimse tervise probleemidega toime tulema.

Värnik tõi välja ka selle, et Eesti õpetajate rahulolu koolikekskonnaga ei ole Euroopa kesmisest tasemest halvem. Küll aga märkis ta, et õpetajate subjektiivne heaolu on madalam kui õpilastel.

Mida teha?

Kõigi murekohtade lahendamise võti peitub Värniku hinnangul väärtushinnangutes ja kasvatuses. Ta tõdes, et psühhiaatriline pool on Eestist küllaltki hästi arenenud ja ka sotsiaalministeerium hoolib väga vaimse tervise edendamisest Eestis.

Värnik soovis, et kõigil oleks julgust märgata ja probleemne laps ravile viia. Ravi võib olla väga mitmesugune - psühholoogi, sotsiaaltöötaja või psühhiaatria tasemel, kuid üheks esmaseks ja ennetavaks ravivõtteks pidas professor und.

Lihtne odav ravi on uni

Värniku sõnul peaksid 14-15-aastased lapsed magama kaheksa kuni üheksa ja pool tundi. „Lihtne odav asi – maga ennast välja!“ soovitas Värnik.

Õhtul kaua ülevalolemine, filmide vaatamine ja arvutiga mängimine ei tule järgmisel hommikul algavale koolipäevale kasuks. „Meie uuringud näitavad, et uni tuleb igapäevaselt täis magada, see ei aita, kui nädalavahetusel uni täis magada,“ rääkis ta.

Värnik rääkis ka teooriast, mis ütleb, et inimene peaks magama nii enne kui peale keskööd ühepalju tunde. „Need kolm tundi und, millest peaks jätkuma oleks siis kella 21st kella 3ni,“ tõi ta näite. „See uni, mis me magame peale keskööd, ei ole nii kosutav, kui enne keskööd.“

Küll aga ei meeldi Värnikule kella pööramine. „See on küll ainult tund aega, aga ta siiski rikub kohanemismehhanismi,“ avaldas Värnik.