"Kui kõik maksud kokku liita, siis väikese sissetulekuga inimese puhul on maksude osa tema sissetulekus suurem, sest tal ei ole raha säästmiseks, vaid ta tarbib kõik ära," nentis Lehis.

Ta täpsustas, et väikese sissetulekuga inimene maksab käibemaksu ja aktsiisi suhteliselt rohkem kui see, kes säästab.

Samas tõi Lehis välja, et absoluutnäitajates jällegi maksab suurema sissetulekuga inimene rohkem.

"Kokkuvõttes on see maailmavaateline küsimus," lausus Lehis Delfile.

Lehis tõdes, et kaudsete maksude regresseeruv mõju on tihti olnud üks astmelise tulumaksu pooldajate aegument. Samuti on tema sõnul näiteks käibemaksuvabastuste või soodusmäärade põhjenduseks toodud vajadust teha esmatarbekaupu vaesematele inimestele paremini kättesaadavaks.

"Kui seda probleemiks pidada, siis kõige lihtsam lahendus oleks maksuvaba tulu määra suurendamine," pakkus Lehis ühe lahenduse. "See oleks Eesti poliitikas kõige konsensuslikum variant, sest maksuvaba tulu võib igaüks vastavalt oma maitsele ja eelistustele lugeda astmeliseks tulumaksuks või mitte."

Eestis kehtiva maksuvaba tulu määr on praegu 144 eurot kuus.

TTÜ avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel tõi oma arvamusartiklis välja, et Eesti maksusüsteemi üks häda on selles, et see on regressiivne, mis tähendab, et vaene inimene maksab suurema osa oma teenistusest maksudeks ja mitte ainult tulumaksu, vaid ka aktsiiside ja käibemaksu kaudu.