„Iga eestlane on õppinud mitte märkama venekeelset teksti eestikeelse kõrval,” leiab Sutrop Eesti Päevalehe arvamusküljel. „Ja küllap on venelased õppinud oma aju välja lülitama eestikeelset teksti. Mõlemale on teise keel ainult segav müra.”

„Sellise keelelise vältimise tagajärjeks ongi see, et me ei suhtle omavahel mitte kusagil ega kunagi,” lausub Sutrop. „Ei teki ühtset eesti rahvast ega kultuuriruumi.”

Sutropi meelest on võimalik kaks lahendust: ajada kiusu või olla suuremeelne.

Kius tähendaks, et meil tuleks kõik venelased ja venekeelsed eesti keelest eemal hoida. „See oleks ilmselt meelepärane lahendus neile, kes muretsevad eesti keele “puhtuse” pärast,” leiab ta. „Eesti keel muutub tõesti hästi palju, kui sajad tuhanded venelased hakkavad eesti keelt kõnelema ja eesti keeles kirjutama. Muutuks eesti keele käänetesüsteem, eelkõige objekti väljendamine. Muutuks minevikust rääkimine, muutuks infinitiivide kasutamine.”

Et sellest hoiduda, kõneleme venelastega edaspidi ainult puuvene keelt, pakub Sutrop. „Selle tagajärjel ehk Eesti venelased kaotavad paari põlvkonnaga oma keele ja selle asemele tekib uus kreoolistunud puuvene keel ja rahvas.”

Midagi on eestlastel ja Eesti venelastel siis veel siiski ühist. „Aga see ühis- osa on väga kaugel sellest, mida sooviksime,” ütleb Sutrop. „Meil on ühine allilm — vargad ja prostituudid.”

”Ainus positiivne lahendus on kooselu ühel planeedil, ühes maailmas,” lausub Sutrop. „Me peame suutma õpetada oma kaasmaalastele selgeks eesti keele. Tegelikult me ei tohi karta muutusi, mida venelased eesti keelde kaasa toovad. Keelekorraldus ja keelehoole saavad keelemuutusi siiski ohjata ja hoida ära eesti keele risustumise.”

„Viiekümne aasta pärast kirjutatakse ja kõneldakse eesti keelt hoopis teisiti kui praegu,” lausub Sutrop. „Aga praegunegi eesti keel pole see, mis ta oli aastal 1950, 1900 või 1850.”

„Paari põlvkonnaga kujuneb eestlastest ja venelastest välja eesti rahvas, kes kõneleb veidi muutunud eesti keelt, kirjutab seda muutunud normide alusel,” sõnab Sutrop.