Lapsi haritakse sügisest uutmoodi

Septembrist, uue õppeaasta algusest algab järk-järgnuline üleminek uutele õppekavadele. Õpetajad hakkavad eesti põhikoolide esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi õpetama uutmoodi.

Läinud nädalal sai läbi uuele õppekavale ülemineku järjekordne etapp: eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ning haridus- ja teadusministeerium saatsid õpetajatele tutvumiseks uue õppekava juhendmaterjali. Riik on ligi kaheaastase töö tulemusel valmis saanud üheksa valdkonnaraamatut ja kolm valikainete aineraamatut ehk ühtekokku ligi 3000 lehekülge materjali, kirjutab Eesti Päevaleht.

Üks kõige sisulisemaid muudatusi on õpetajate sõnul kõikvõimalike ainete lõimitus. Kui praegu tuleb näiteks kehalise kasvatuse õpetajal laste ujuma õpetamise ja teiste spordialade kaudu neid sportlikke eluviise harrastama meelitada, siis tulevikus peab seesama õpetaja tegema ainekava täitmiseks oluliselt rohkem. Näiteks tuleb sporditunnis kujundada õpilase emekeelepädevust, õpetada võõrkeeli, matemaatikat, loodusteaduslikke aineid, inimeseõpetust, ajalugu, ühiskonnaõpetust, kunstiõpetust ja muusikaõpetust. Kõike seda tuleb seostada kehalise kasvatusega.

Tartu Erakooli õppejuhi Marjeta Venno hinnangul peaks uute õppekavade järgi koolitarkuse saanud õpilasest ideaalis kujunema terviklikult arenenud isiksus, kelle oskused ei piirdu õpikust loetu töövihikusse kirja panekuga, vaid kellel arenevad ka sotsiaalsed oskused, koostöövõime, mõtlemis- ja eneseanalüüsioskus ning füüsis.

Samuti muutub hindamissüsteem. Tartu Erakooli direktor Valdek Rohtma selgitas, et uus hindamine pole lihtsalt  ühe arvulist väärtust väljendava numbri panek. “Õpetaja peab kujundavas hindamises jälgima protsessi, mitte lõpptulemust,” lausus Rohtma. Teisisõnu pole oluline see, kas õpilane on saanud matemaatikaülesannet lahendades õige tulemuse, vaid see, kuidas ta selle tulemuseni jõudis ja kuivõrd see teda arendas.