Lapsi ähvardavad difteeria ja teetanus

 (17)

Tervisekaitseinspektisooni hinnangul võib laste kaitsepookimisest loobumine suurendada nakkushaiguste levimise ohtu Eestis.

Kui vaktsineeritute arv langeb, siis suure tõenäosusega sageneb ka haigestumine difteeriasse, teetanusse, läkaköhasse, mumpsi ja punetistesse, ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Kuulo Kutsar Eesti Päevalehele.

Ehkki viimasel ajal kuulevad laste- ja perearstid sagedamini vanemate suust soovi lapsele kaitsesüste mitte teha, ületab Eesti praegu kaitsepookimisel Maailma Tervishoiuorganisatsiooni seatud norme, kirjutas ajaleht.

2002. aastal on vaktsineerimiseks ette nähtud viis miljonit krooni, sellest lastele 4,6 miljonit ja täiskasvanutele ligi 400.000 krooni, viimasest umbes 60 protsenti kulub marutõve vastu vaktsineerimisele.

Riigi eraldatavast rahast jätkub kõigi alla 17-aastaste laste vaktsineerimiseks.

Tervisekaitseinspektsioon taotles tänavu kõigi vastsündinute ja tervishoiutöötajate B-hepatiidi vastu vaktsineerimiseks 3,3 miljonit krooni, millest beebidele oleks kulunud 3,2 krooni ja tervishoiutöötajatele 718.200 krooni.

“See raha jäi saamata, seega jäävad ka need vaktsineerimised tegemata. Mõned omavalitsused, näiteks Tallinn, vaktsineerivad beebisid B-hepatiidi vastu omal kulul. Tervishoiutöötajaid vaktsineeritakse osaliselt,” ütles inspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens Eesti Päevalehele.

Jürgensi sõnul oli 2001. aasta vaktsineerimiste eelarve 5,17 miljonit krooni.

“Tänavu saime raha veidi vähem. Ometi on kogu maailmas ravimite hinna tõus ja tänavu lisandub ravimitele ka 5-protsendiline käibemaks,” lisas pressinõunik.