“Uue seaduse mõte on kaitsta eesti keelt ja eesti nimesid, mis tähendab, et nimi peab vastama eesti õigekirja reeglitele,” selgitas Pärnu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Aino Lankots Pärnu Postimehele. Samal ajal tohib lapsele panna teisest keelest pärit nime, kuid siis peab see vastama selle keele reeglitele.

“Näiteks on lubatud tüdrukunimed Agneeta ja Agnetha, kuid mitte Agneetha, sest see pole ühegi keele reeglitele omane.”

Välismaiste nimede rägastikus orienteerumiseks on perekonnaseisuosakonnal nimetabel, mida täiendatakse pidevalt. Samuti kasutatakse igapäevatöös internetist saadaolevat nimestatistikat, kuid kõiki maailma nimesid pole sealgi.

Isegi kui see on seadusega lubatud, taunib juhataja vastsündinutele keerulise kirjapildiga nimede panekut, sest sageli on lapsel endalgi seda tulevikus raske hääldada, teistest rääkimata.

Juhataja jutu järgi pole võimatu, et raske nimega laps otsustab suureks saades selle lihtsama vastu vahetada.

“Pärnus on noormees, kes tahtis oma ametlikuks nimeks registreerida Aadu Sitapea. Ta põhjendas soovi sellega, et tal on välismaal palju tuttavaid, kes saadavad talle kirju Shit Head nimele,” jutustas Lankots. “Küsisin temalt, et kui mingil ajal hakkavad sündima väikesed Sitapead, kas tema meelest neile meeldiks selline nimi. Siis ta mõtles ümber.”

Lankotsale on silma jäänud, et võõrapäraseid nimesid kasutavad eelkõige eestlased, vene rahvusest inimesed on rohkem traditsioonides kinni. Ja kuigi võiks eeldada, et võõrapärase kõlaga nimi pannakse lapsele, kelle üks vanem on välismaalane, see niimoodi ei ole.

Võõrapäraste kõrval on lastele pandud kohalike nimede arv kaduvväike. Eestipäraseid nimesid nagu Jaan, Ott, Ants, Mai, Pille, Oskar ja Linda küll kasutati möödunud aastal, kuid vaid üksikutel juhtudel.

Samal ajal on nimeinspektorid ettevaatlikud Muinas-Eesti nimede andmisel, igale juhtumile tuleb läheneda individuaalselt.

“Oli juhus, kus tüdrukule taheti registreerida Maru teisele nimele lisaks, vanemad viitasid isegi ajakirja Pere ja Kodu nimelisale, kus see välja toodud oli. Peres oli poeg, kelle teine nimi oli Torm, ja me ei näinud põhjust keelduda,” rääkis Lankots.

Samal ajal ei vaadatud sellele juhtumile asutuses hästi, kuid lõpuks laabus kõik kenasti ja rahvastikutoimkonna osakonnast saadi tagasiside, et Muinas-Eesti nimesid võib kasutada, aga vaid originaalkirjapildis.

“Ettevaatlik tuleb olla nimedega Õde, Usk ja Tuline, sellisel juhul kaalume pikemalt ja mõtleme, kas see sobib perekonnanimega kokku,” jutustas juhataja.

Kindel “ei” öeldakse vanematele, kes soovivad oma lapse nimes näha numbrit ja registreerida ta näiteks Karl XII või Peeter I nime all. Samuti ei panda lapsele nime, mis pole kooskõlas heade tavadega, näiteks Aita Leida Kuusepuu.

“Korra taheti saada nimeks Primary Master (esmane isand), kuid keeldumise põhjuseks oli just headele kommetele mittevastamine,” lausus Lankots.