Lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise süsteem tehakse ilmselt põhjalikult ümber
Praegu on vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteem selline, et ema jaoks on esmalt rasedus- ja sünnituspuhkus, mida on 140 päeva, ning puhkusele võib jääda 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Kui puhkusele jääda vähem kui 30 päeva enne, siis rasedus- ja sünnituspuhkuse periood väheneb. Töötada selle puhkuse ehk dekreedis oleku ajal pole lubatud.
Selle 140 päeva täis saades algab lapsehoolduspuhkus, mis kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seda puhkust saab võtta üks vanem, mõlemad vanemad samal ajal lapsehoolduspuhkusel olla ei saa, kuid vanemad võivad vahetada: üks vahepeal tööle minna ja seejärel, enne lapse kolmeaastaseks saamist, uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda.
Lisaks sellele on isapuhkus, mida on isadele kümme päeva ja nad saavad seda välja võtta kaks kuud enne eeldatavat sünnitust või kahe kuu jooksul pärast sündi. FIEdel ja vaba elukutse esindajatel (näiteks notaritel, kohtutäituritel, vandetõlkidel, audiitoritel ja pankrotihalduritel) või käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel inimestel isadel puudub praegu õigus isapuhkusele.
Ettepanekute järgi pannakse need kõik kokku ja tekib üks vanemapuhkus, mis koosneb senisest rasedus- ja sünnituspuhkusest, isapuhkusest ja lapsehoolduspuhkusest. Samaks jääb see, et ema saab vanemapuhkusele jääda 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi ja see kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ema ei või töötada 30 päeva enne ja sama kaua pärast lapse sündi. Muutub see, et vanemapuhkusel saavad olla mõlemad vanemad samal ajal ja lisaks on ka isapuhkus, mis pikeneb ühe kuuni.
See tähendab, et mõlemad vanemad võivad lapsega kodus olla kuu aega, nii et ema on vanemapuhkusel ja isa isapuhkusel, ning seejärel võivad mõlemad olla ka vanemapuhkusel, kuid selle võrra jääb vanemapuhkus lühemaks. Kokkuvõttes tuleb vanemapuhkuse päevi 20 jagu juurde. Kui isa kasutab ka 30-päevast isapuhkust, siis on edaspidi tasustatud 605 päeva vanemapuhkust. Mittetöötaval vanemal 575 päeva.
Muutub see, et aasta lõpu poole sündivate laste eest arvestatakse vanemahüvitist täies pikkuses eelmise aasta järgi. Seni arvestati küll sünnitushüvitist eelmise aasta järgi, kuid ülejäänud vanemahüvitist lapse sündimise aasta järgi, sest rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppedes ja lapsehoolduspuhkuse alguseks oli käes juba järgmine aasta. See aitab teiste muudatustega tekkivaid kulusid tasandada, kuivõrd üldiselt palgad ju iga aastaga tõusevad.
Muudatused hüvitise maksmises
Omajagu muutub ka hüvitise maksmine. Praegu makstakse sünnitushüvitist ainult töötajana ravikindlustatud naistele eelmise aasta sotsiaalmaksustatud töötasu järgi. Ülem- ega alampiiri sel hüvitisel pole, mistõttu on erinevused 2000-kordsed: madalaim hüvitis on olnud alla 20 euro ja kõrgeim ligi 37 000 eurot. Isapuhkust tasustatakse praegu viimase kuue kuu keskmise töötasu järgi. Ülempiir on sel kolmekordne brutopalk. Vanemahüvitist makstakse praegu pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu ja see kestab kokku 435 päeva (mittetöötaval emal sünnist kuni lapse 18-kuuseks saamiseni). Kui vanem samal ajal töötab ja teenib üle miinimummäära, siis vanemahüvitis väheneb.
Nüüd see aga ilmselt muutub. Ettepanekute järgi saab kombineerida vanemahüvitise saamist ja osakoormusega töötamist: kuus võib võtta välja ka vaid pool hüvitisest ja nii vanemahüvitise saamist kuni kolme aastani pikendada. Ettepanekute järgi võib vanemahüvitise saamise ajal ka tulu teenida, ilma, et hüvitis väheneks. Muutuvad ka ülem- ja alampiirid: need laienevad edaspidi ka senisele sünnitushüvitisele (millel siiani piire polnud), sest see saab osaks vanemahüvitisest. Vanemahüvitis on ettepanekute järgi minimaalselt miinimumpalk ja maksimaalselt kolmekordne keskmine palk, nii et 37 000-euroseid sünnitushüvitisi enam ei maksta. Ega ka 20-euroseid.
Vanemahüvitisele tekib ettepanekute järgi õigus ka FIEdel, võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel vanematel ja teistel, kel puhkuse saamise õigus puudub.
Lapsepuhkus
Märgatavalt plaanitakse muuta ka tasustatud lapsepuhkuse süsteemi: kui seni sai lapsega kolmeks kuni kuueks päevaks koju jääda vaid üks vanem, siis ettepanekute järgi saavad lapsega koju jääda mõlemad vanemad ja kümneks tööpäevaks iga lapse kohta. Seni tuli päevad aasta jooksul ära võtta, kuid nüüd saab neid liita ja kasutada kuni lapse üheksa-aastaseks saamiseni. Tõsi, neid ei saa välja võtta üle 30 aastas.
Ühe päeva eest maksti siiani umbes 20 eurot, nüüdsest on see tasu plaani järgi 50 protsenti varasemast sissetulekust. Mõnele on see ilmselt võit, teisele kaotus. Kui peres on kuni 18-aastane puudega laps, siis seni sai selle eest täiendavalt lapsepuhkuseks ühe tööpäeva kuus. Ettepanekute järgi lisandub edaspidi 12 päeva lisapuhkust, mis on aga erinevalt varasemast täielikult tasustatud.
Praegu on mõlemal vanemal õigus saada aastas kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust, kui peres kasvab kuni 14-aastane laps või kuni 18-aastane puudega laps. Muutub niipalju, et kümnele tööpäevale tasustamata lapsepuhkusele on õigus kõigil alla 15-aastase lapse vanematel.
Välja on toodud ka lapsendamispuhkus- ja hüvitis, mida makstakse alla kümneaastase lapse lapsendajale kuni 70 kalendripäeva ja varasema keskmise palga ulatuses. Plaani järgi laieneb õigus edaspidi kõigile alaealise uude perre lapsendajatele ja ka perekonnas hooldajatele. Hüvitist makstakse jätkuvalt 70 päeva ulatuses, seda tasustatakse vanemahüvitisega, aga puhkust on võimalik katkestada ja hüvitist vanemate vahel jagada.
