Lapse õigused avalikkuse huvist tähtsamad

 (36)
Laps, üksi, kartma
Corbis/Scanpix

“Konfliktis osaleva lapse identifitseerimine võib talle täiendavaid kannatusi tekitada,” ütles kolmapäevasel ümarlaual Lastekaitse Liidu projektijuht Anniki Tikerpuu. Ümarlaual osalejad olid üksmeelel, et kui kõrvuti on lapse huvid ja avalikkuse huvi, on esiplaanile vaja seada lapse huvid.

Isegi lapse kaudsete andmete (elukoht, kool, täpne vanus) avalikustamine annab netikommenteerijatele võimaluse tema identifitseerimiseks ning talle kannatuste põhjustamiseks.

Lastekaitse Liidu, pressinõukogu ja sotsiaalministeeriumi korraldatud ümarlaual osalenud ajakirjanikud ja lastekaitsespetsialistid rõhutasid meediahariduse vajalikkust koolides. Nii lapsed kui täiskasvanud peaksid rohkem teadama, kuidas meedia funktsioneerib ning meid mõjutab.

Ümarlaual nenditi, et mitmed viimase aja lapsi puudutavad kaasused meedias on näidanud täiskasvanute hoolimatust lapse õiguste suhtes.

“Tõsine probleem on see, et isegi kui ajakirjanikul on olemas lapse intervjueerimiseks vanemate või õpetaja luba, ei pruugi täiskavanud inimese meediateadlikkus olla sellise otsuse tegemiseks piisav,” ütles Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk.

“Mitte iga täiskasvanu ei suuda otsustada, mida lapse meediasse viimine lapsele kaasa võib tuua. Ajakirjanikul on kohustus siin kriitilist meelt üles näidata.”

Ümarlaual osalenud tõdesid, et lapsi puudutavate keerukate teemade puhul on kasulik konsulteerida sotsiaalministeeriumi või Lastekaitse Liidu spetsialistidega või kohalikus omavalitsuses töötavate lastekaitsetöötajatega.