Tartu Ülikooli statistikaprofessor Ene-Margit Tiit on oma uuringutes leidnud, et ühe lapse täiskasvanuks saamiseni kulub vanematel tema peale umbkaudu pool miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht. Vähemjõukamates perekondades küünivad lapse kasvatamisega seonduvad väljaminekud 350 000 kroonini.

Enim erinevad perede kulutused laste jalatsitele ja riietusele, toidu- ning eluasemekulud jäävad erinevate sissetulekutega leibkondades suhteliselt sarnaseks, selgitab mõni aasta tagasi Ühiskondlikku Leppe poolt tellitud uuring. Juba eelkooli-ealiste garderoobikulud 80%-ni täiskasvanu omast. Enim nõuab väljaminekuid aga 18-19aastase garderoob.

Samas tunnistasid Eesti Päevalehega vestelnud emad, et ka beebidele kulub tuhandeid kroone kuus. Lapse ülalpidamiskulusid vaagiv uuring viitab, et titad on näiteks meditsiinile kuluvate väljaminekute esireas, sest just nende tõttu käiakse apteegis tihedamini.

Üheksakuuse tütre ema Eva on lapsele seni tehtud kulutused täpselt kokku arvutanud ning saab summaks 24 953 krooni. Kaalukaim ost oli 10 000 krooni maksev vanker. “Enne lapse sündi kujutasin ette, et lapsele kulub umbes 1000 krooni kuus, kuid nüüd on summaks kujunenud 1600 krooni. Siiski võib seda mõõdukaks nimetada,” sõnab ta.

Nii Eva kui ka teised kodused emad tunnistavad, et vanemahüvitis on neile tublisti abiks olnud.

Seitsmekuust last kasvatav Kai nendib, et imikule kuluvad summad on kohati suuremadki kui lasteaialapse väljaminekud. Kui kahe erinevas eas lapse riietele kulub enam-vähem ühepalju — 400 krooni kuus, siis beebikuludele annavad lisa mähkmed (umbes 600 krooni kuus), purgitoidud-pakipiimapulbrid-pudrud (1400 krooni kuus) ning muidugi soetatavad beebitarbed — vanker, erinevale kasvule mõeldud turva- ja käimistoolid, voodi ja lamamistool maksavad kokku üle 26 000 krooni.

Kolme ja poole aastase lapse peale kuluvaks summaks saab Kai kuu jooksul veidi üle 2000 krooni. Aastase lapse ema Külli sõnul kulub tema pisikesele kuus veidi alla tuhande krooni, lisaks saab laps kingitusi sugulastelt-tuttavatelt ligikaudu 500 krooni eest kuus.

Kahe lapse ema Tiina-Erika Tartust nendib, et tema beebi saab odavamalt läbi seetõttu, et vanemast, hetkel viieaastasest lapsest, jäi palju asju väiksemale. Viieaastasele mudilasele kulub kuus tema arvestust mööda 550 kuni 1700 krooni kuus — sõltuvalt sellest, kas lapsel on midagi uut vaja või mitte.

Viie erinevas vanuses lapse ema Hiiumaalt märgib, et tema lastele kulub kõigile umbes 1500 krooni kuus. Kolme vanema lapse (19-, 17- ja 14-aastase) huviringe aitab maksta kohalik omavalitsus. “Ka taskuraha annan minimaalselt — 100 kuni 200 krooni kuus.” Sama pere viieaastaste kaksikute suurimad väljaminekud on seotud toiduga (kumbki 1000 krooni kuus) ning lasteaiatasu — kaks korda 300 krooni ühe kuu jooksul.

Üksi 16aastast poega kasvatav Erle vangutab teismelise kulutustest rääkides pead. “Päris täpselt pole kokku lugenud, 4000-5000 krooni kulub kuus vabalt,” leiab ta. “Mai on veel eriti hullumeelne kuu, sest tavapärastele väljaminekutele lisanduvad kooliekskursiooni- ja töövihikurahad.” 16aastane on ka kõva telefoniga lobiseja ja helinate tellija ning ema sõnul eelistab ta viimasel ajal garderoobi ise valida.

Emeriitprofessor Tiidu eestvedamisel valminud uuring näitab, et laste kulutused raamatutele, teatrile, kinole ja ajakirjadele on märksa kõrgemad kui täiskasvanul. Vaba aja kulutused ongi valdkond, kus vaesemate ja jõukamate perede laste vahel on suhteliselt suur erinevus. Seevastu hariduskulutustelt jäävad lapsed vanematele alla — selgub, et täiendkoolitused täiskasvanutele nõuavad rohkem raha kui alg-, põhi- ja keskharidusele kuluvad summad riiklikus süsteemis.