Teatud tihedusega tuleb ka Eestis ette juhtumeid, kus välismaalasest mehega lapse saanud naise kooselu puruneb, ta võtab oma lapse endaga Eestisse kaasa, aga sellele järgneb lapseröövi süüdistus, millele järgnevalt peab ta lapse viima välismaale tema isa juurde tagasi.
Põhireegel on lihtne: laps peab vanemate lahkumineku järel jääma elama oma senisesse elukohariiki. Kui eestlanna elas varem oma välismaalasest elukaaslase koduriigis, siis suunavad ka Eesti seadused lapse elama tema isa elukohariiki.
Seda peab arvestama juba suhet luues, eriti kui on kavas lapsi saada. Kui laps sünnib välismaal, otsustab suhte purunemise järel lapse saatuse tema elukohariigi kohus. Seega tasub juba enne suhtesse astumist ja eriti enne laste saamist mõelda, kas võimaliku lahkumineku korral on ikka soov lapse hooldusõiguse küsimusi lahendada Uganda või Itaalia kohtus vastavalt sealsetele seadustele ja tavadele.
Isegi Eestis elades tuleb välismaalasest elukaaslase puhul arvestada, et kui vaidlus lapse üle kerkib parajasti siis, kui laps on isa elukohariigis, siis lahendab tüli isa elukohariigi kohus.
Kolm aastat tagasi kirjutas Eesti Päevaleht südantlõhestava loo eestlannast, kes sai egiptlasega lapse. Nende suhe oli lagunemas, aga nad käisid siiski Egiptuses mehe perekonna juures. Egiptuses röövis mehe perekond eestlanna aasta vanuse tütre ja teatas, et ema ei saa last enam kunagi tagasi. Praeguseks, kolm aastat hiljem, ei ole see lugu ikka lahenenud ja Egiptuse kohus arutab seda endiselt. Kogu asjaajamine Egiptuse kohtus käib mõistagi Egiptuse seaduste järgi.
Alljärgnevalt saab lugeda justiitsministeeriumi palju detailsemat (ja juriidilisemat) selgitust, kuidas toimub lapse jagamine, kui lapsevanemad on erinevatest rahvustest.
Esimese ja kõige olulisema märkusena tuleb öelda, et perekonnaõigus EL-is on küll riigiti erinev, kuid kõikide riikide õiguse keskmes on lapse huvide kaitse ehk seadused on nii üles ehitatud, et vanemate vahelised vaidlused ei tooks kaasa lapsele tarbetuid kannatusi. Vastuses on küll viidatud konkreetsetele Eesti perekonnaseaduse sätetele, kuid samad põhimõtted on üldjuhul kasutusel ka teistes riikides.