Meelis Lao (36) rääkis kohtule, et tal puudus igasugune huvi turul toimuva vastu ning ta ei olnud seotud selle erastamisel lisaks Vadim Polištšuki (53) AS-ile Turukaubandus teise pakkujana osalenud OÜ-ga Rivington Haldus.

Lao tunnistas, et ta allkirjastas Vadim Polištšuki nõudel dokumendi, milles kinnitab, et tal ei ole mingeid pretensioone turu erastamise käigu ega tulemuste suhtes. “Ma võisin seda teha, sest mul puudus igasugune huvi selles protsessis,” kinnitas Lao.

Kriminaalasja materjalide juures on paber, millest võib järeldada, nagu oleks Lao saanud Polištšukilt 400 000 krooni turu erastamisel osalemisest loobumise eest.

“Ma ei mäleta enam, mis asjaoludel selline paber tehti. Ajakirjandus tiris mind sinna kogu aeg (erastamisprotsessi — BNS),” märkis Lao.

Lao kinnitas kohtule, et ta ei ole kunagi Vadim Polištšukilt mingit raha saanud ega ise kellegi vahendusel temalt raha nõudnud.

“Ma ei tea, miks Polištšuk väidab, et ma sain talt raha. Võib-olla on tal kasulik seda rääkida või arvas ta, et ma olen teise pakkumise taga,” nentis Lao.

Lao ei osanud arvata, kes võis olla Mait Metsamaa tapmise taga või mis põhjusel tema hea sõber tapeti. “Sellest on palju aega möödas ning asi on veelgi hägusemaks muutunud,” nentis Lao.

Kohtus andis tunnistusi ka advokaadibüroo Legalia skandaalne jurist Aivar Pihlak (36), kes osales turuerastamise konkursil firmaga Rivington Halduse OÜ.

Pihlaku sõnul oli ta Rivington Halduse omanik vaid formaalselt, sest sisuliselt kuulus firma metalliärimees Toomas Truuvertile (33). Pihlaku väitel ostsid nad Truuvertiga Rivington Halduse algselt Liviko erastamisel osalemiseks 1999. aasta aprillis.

Kuna meie pakkumine jäi Liviko aktsiate erastamisel alla, siis otsustasime hiljem osaleda selle firmaga ka keskturu erastamisel, rääkis Pihlak.

Pihlaku väitel kohtus ta koos Truuvertiga korra ka Polištšuki ja Metsamaaga, et arutada võimalikku koostööd turu erastamisel, kuid mingite kokkulepeteni ei jõutud. Pihlaku kinnitusel Meelis Lao selle kohtumise juures ei olnud ega pidanudki olema.

Kohus kutsus tunnistajapinki ka ärimees Toomas Truuverti, kes rääkis, et müüs firma 1999. aasta 13. mail vormiliselt Pihlakule, et teda ennast ei seostataks turu erastamisega. “Ma ei tahtnud oma nime ajakirjanduses presenteerida enne keskturu võidukat erastamist,” ütles Truuvert.

Kohus jätkab Mait Metsamaa tapmise arutamist 27. detsembril täiendavate tunnistajate kuulamisega, ütles BNS-ile linnakohtu kohtunik Violetta Kõvask.

Mait Metsamaa mõrva organiseerimise eest on kohtu all Tallinna keskturu juht Vadim Polištšuk, turvaülem Valeri Kuznetsov (36) ja turvamees Sergei Normanov (28) ning otseselt tapmises süüdistatav töötu Andrei Dudotškin (28).

Veebruari lõpus alanud protsessil eitasid Polištšuk, Kuznetsov ja Normanov Metsamaa mõrva organiseerimist ning Dudotškin tema tapmist.

Tallinna endine abilinnapea ja keskturu nõukogu kunagine esimees Metsamaa tapeti püstolilaskudega 1999. aasta 12. oktoobril Lastekodu tänaval ühe maja trepikojas.

Väidetavalt ootas Kuznetsovi ja Normanovi poolt 1000 USA dollari eest palgatud Dudotškin Metsamaad keskturust mõnisada meetrit eemal viimase sõbranna elumaja trepikojas ning tulistas trepikotta ilmunud Metsamaale Walther-püstolist pähe.