Lanno olukorrast Ida-Virumaal: kuna meditsiinipersonali napib, on plaan haiglatesse appi võtta kas arsti- või õendustudengid
Narva haiglas on juba üle pooled koroonahaigetele mõeldud voodikohad täis ning prognoosid näitavad, et patsiente tuleb haiglatesse üle Eesti aina juurde. Selleks tarbeks on Narva haigla valmis avama kolmanda Covid-osakonna. Puudu on aga meditsiinitöötajaid, kes patsientidega tegeleks.
Terviseameti juhi Üllar Lanno sõnul on Narva haigla ligi 700-st töötajast umbes 100 koroonaviiruse tõttu töölt eemal – neist 34 on ise viirusega nakatunud, ülejäänud mõne nakatunu lähikontaktsed.
Täna kohtus Lanno Narva haigla ülemarsti Pille Letjukaga ning Tartu Ülikooli kliinikumist appi tulnud doktor Ago Kõrgveega, et arutada, mida ette võtta. Koos leiti, et personalipuudus vajab kohest lahendust ning tarvis on juurde nii arste, õdesid kui hooldajaid. Lanno sõnul on ühe variandina laual see, et peatada praeguste Tartu Ülikooli arsti eriala tudengite praktika ja kaasata nad appi mitte ainult Narva, vaid vajadusel ka teistesse haiglatesse üle Eesti. „Seal on umbes 135 oskustega inimest, kes on viis aastat juba arstiks õppinud,” selgitas Lanno.
Teise võimalusena kaalutakse veel kutsestandardita õendustudengite kaasamist. Praegu on neil enne ametliku tunnistuse saamist õena töötamine keelatud. „Tänases raskes olukorras oleks vaja need piirangud maha võtta, et inimesed saaksid meditsiinipersonalina töötada,” selgitas Lanno. Selleks puhuks asub terviseamet läbi rääkima nii Tartu Ülikooli arstide residentuuri korraldajatega kui õdede kutseliiduga. „Siis saame teada, kas piisab kokkuleppest või vaja õigusakti muuta.”
Terviseameti meditsiinistaabi asetäitja kolonelleitnant dr Ahti Varblane ütles täna hommikul ERR-ile, et kui haiglate intensiivravikohad peaksid saama detsembri lõpuks täis, siis ei vaadelda koroonahaigeid enam muudest haiglaravi vajajatest eraldi, vaid ühtse haigete voona, kuna intensviivravikohad on Eestis väga piiratud. „Seal peab hakkama kindlasti mingil hetkel otsustama, et kui need täituvad, keda siis on perspektiivne ravida intensiivis ja keda ei ole," ütles Varblane ERR-ile.
Üllar Lanno sõnul on tegelikult võimalik kohaldada intensiivravikohtadeks ka teisi n-ö tavalisi haiglaravikohti. „Küll aga iga uue raske haige sattumine haiglasse vähendab võimalust tulevikus teist samalaadselt rasket haiget ravida, mistõttu on meil vaja vähendada haiglasse sattuvate isikute, eriti just raskemate haigete hulka,” kommenteeris ta.
Täna õhtul peab terviseamet teadusnõukojaga aru, missuguse meetmete paketi nad valitsusele välja pakuvad, et piirata viiruse levikut Ida-Virumaal. Narva haigla arstid arvavad, et Ida-Virumaa tuleks „lukku” panna ja isegi selleks on praegu juba liiga hilja.
