Lang on allikakaitse eelnõuga praegusel kujul rahul
Lang ütles BNS-ile, et kuigi justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu on riigikogus menetlemise ajal muutunud ja sellest on osa valdkondi välja jäetud, on ta sellega praegusel kujul rahul.
Justiitsminister tõdes, et eelnõust jäi menetlemise käigus välja osa, mis puudutab mittevaralise hüvitise määramist ka kehavigastuste põhjustamise korral, kuid selle küsimusega saab tulevikus edasi minna.
"Selle teemaga võiks edasi tegeleda pärast märtsis toimuvaid valimisi koguneva riigikogu uue koosseisu õiguskomisjon. Mittevaralise hüvitise teema tõuseks üles näiteks kas või [teisipäeval] uudistest läbi käinud juhtumi puhul, kui postiljon sai koera käest rängalt pureda," lausus Lang.
Parlamendi õiguskomisjon arutas eelnõu viimati esmaspäeval ning otsustas seda erinevalt ajalehtede liidu ettepanekust enam mitte muuta. Ajalehtede liit soovis eelnõusse viia muudatuse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10 000 eurot.
Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Robert Antropov ütles esmaspäeval komisjoni seisukohta põhjendades, et ka kehtivas võlaõigusseaduses on olemas säte, mis võimaldab kohtunikul rikkumisega saadud tulu suurust hüvitise määramisel arvestada. Hüvitise ülempiiri kehtestamist ei toetanud komisjon tema sõnul aga seetõttu, et see poleks Eesti õigustavaga kooskõlas.
Ka Langi hinnangul ei olnud ajalehtede liidu ettepaneku lisamine eelnõusse põhjendatud. "Ajalehtede liit soovib lihtsalt vastutusest kõrvale hiilida ja seisab leheomanike tulude eest," märkis Lang.
Ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles esmaspäeval BNS-ile, et võlaõigusseaduse muudatustes näeb liit jätkuvalt probleemi. "Üritame jätkuvalt eelnõu muuta või saavutada selle mittejõustumine," kinnitas ta ja lisas, et kui riigikogu seaduse järgmisel nädalal siiski vastu võtab, pöördub ajalehtede liit selle välja kuulutamata jätmiseks kindlasti presidendi poole. Eelnõu teises, allikakaitset käsitlevas osas on liit Raudsaare sõnul saavutatud kompromissiga rahul ning selle pärast eelnõu tagasivõtmist ei nõuaks.
Eelnõuga kavandatavad võlaõigusseaduse muudatused käsitlevad mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Eelnõu kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.
Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.
Algselt oleks hüvitise määramisel varaseisundit arvestada saanud ka kehavigastuste põhjustamise või tervise kahjustamise korral, kuid selle osa jättis komisjon töörühma ettepanekul eelnõust välja. Antropovi sõnul oleks muudatus käsitlenud juhtumeid näiteks meditsiinis, kus oleks saanud moraalse kahju tekitamise eest hüvitist mõistes arvestada haiglate varalist seisu. Samas on see teema tema sõnul kehtivas õiguses juba praegu piisavalt hästi reguleeritud.
Riigikogus 7. aprillil esimese lugemise läbinud eelnõu peaeesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni. Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.
Varem nägi valitsuse esitatud eelnõu ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.
Reformierakondlane Igor Gräzin ja Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu esitasid esimese lugemise järel eelnõule küll muudatuse, mille kohaselt pidanuks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama lisaks esimese astme kuritegudele siiski ka lekitamiskuritegude puhul, kuid eelmisel nädalal võtsid nad ettepaneku tagasi.
Eelnõu tuleb riigikogus teisele lugemisele selle nädala kolmapäeval ning lõpphääletusele nädal hiljem, 24. novembril.
