„Töölepinguseadus on jõudnud riigikokku, kooskõlastusringile on saadetud uus avaliku teenistuse seadus,“ sõnas Lang. „Justiitsministeerium valmistab ette kriminaalmenetluse reformi, arutelu käib selle üle, kas ja mis tingimustel võib riik mõningaid funktsioone näiteks erasektorile üle anda.“

Minister rõhutas seejuures, et kõigile neile küsimustele ja probleemidele peab lähenema mitte ainult poliitilisest pragmatismist lähtudes, vaid ka teaduslikust aspektist. „Loodan, et need kaks päeva on õigusteadlastele väga viljakad ning annavad vahetut kasu ka õigusloomes,“ lisas Lang.

Täna ja homme toimuva õigusteadlaste traditsioonilise kohtumise raames peetakse kokku üle neljakümne loengu. Juubeliprogrammi koostamisel ja ettekannete valikul on tähelepanu pööratud eelkõige aktuaalsetele teemadele, mis on pälvinud ka avalikkuse tähelepanu. Näiteks töölepingu- ja perekonnaseadus, juristieksami kontseptsioon, avalike ülesannete delegeerimine erasektorile, samuti jälitustegevusega seonduv ning meedia roll kohtumõistmisel.

Õigusteadlaste päevade arutelusid ja sektsioone juhatavad teiste hulgas Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi esimees professor Kalle Merusk, Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Ants Kull, Eesti Juristide Liidu tegevpresident Enn Tonka, Eesti Advokatuuri esimees Aivar Pilv, Riigikogu liige professor Igor Gräzin, Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi juhataja professor Raul Narits ja Notarite Koja aseesimees Anne Saaber.

Esimesed Eesti õigusteadlaste päevad toimusid 1922. aastal ning aastani 1940 peeti neid kokku neljateistkümnel korral. Traditsiooni taaselustas Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 21. juunil 1991. aastal mil toimusid 15. Eesti õigusteadlaste päevad.