„Ministeeriumi soov on see, et meedia hakkaks korruptsiooni endi hulgas ise uurima, sellest ka meie ettepanek vastava uuringu läbiviimiseks,“ selgitas Lang ministeeriumi teatel. „Seda uuringut võib ehk nimetada sissejuhatavaks, kuid oluline on see, et esimene taoline analüüs lõpuks tehtud on.“

Uuringust selgus, et küsitletud ajakirjanikud ei pidanud korruptsiooni Eesti meedias suureks probleemiks, samas tõid aga näiteid tegelikust elust, mis on tõlgendatavad korruptsioonijuhtumitena.

„Võimalikest korruptsioonivormidest toodi välja kolm levinumat, milleks on vastastikku kasulike teenete osutamine, võimupositsiooni kuritarvitamine, et endale või oma lähikondlastele teiste ees eeliseid luua, ning altkäemaks ja kallihinnalised kingitused,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Uuringust selgus ka see, et ajakirjanduse korruptiivsus ja ajakirjanike huvide konfliktid leiavad Eesti meedias marginaalset kajastust.

"Eestis esmakordselt läbiviidud uuring aitab toimetustel läbi viia eneseanalüüsi, kuidas ära hoida huvide konflikte ajakirjanikutöös," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Tarmu Tammerk. "Libastumisohtude ärahoidmiseks on vaja ohukohad tuvastada, ja uuring aitab sellele kaasa."

Uuringu viisid läbi Ragne Kõuts-Klemm ja Raivo Suni MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskusest.