Tema hinnangul on maavärin ilmselt kümne tugevama maailmas teadaoleva maavärina seas. Soomere lisas, et maavärina täpne võimsus selgub lähinädalatel, praegu avaldatud tulemused on mõõdetud erinevates mõõtejaamades, mis ei asu maavärina lähedal.

Akadeemik rääkis, et tsunami võimsus ei ole maavärina tugevusega seotud, praegustel andmetel saab öelda, et sellel tsunamil pole sirge frondiga laineosa ja loodetavasti tsunami jõud hajub laiemale merealale.

Soomere sõnul on Jaapani ühiskond väga hästi koolitatud, teadlikkus on ühiskonnas kõrge, kuidas maavärina korral käituda. Seetõttu on ohvrite arv tänases maavärinas kindlasti väiksem kui varasemates tugevates maavärinates. Soomere meenutas, et varasem statistika näitab, et kõige suurem ohvrite hulk on olnud turistide seas, kes jäid imetlema seda taganevat vett ja hiljem selle laine müha.

Soomere sõnul on tsunami laine protsess ja sirgjooneliselt leviva tsunami energia ei väheme, sest ookeani mass on väga hea lainejuht. Praegu on tema sõnul siiski alust arvata, et tegemist ei ole sirge frondiga tsunamiga. “Tsunami liigub mööda ookeani edasi, aga tema energia vajub laiali,” kirjeldas ta.

Tänu lainetuse eriomadustele võivad madalas vees siiski tekkida tekkida 3-4 meetri kõrgused lained.

Soomere väitel on tsunami liikumiskiirus on määratud vee sügavusega, see võib olla 800 – 1000 kilomeetrit tunnis. “Vesi avameres liigub kiirusega 2-3 m/s, aga kui tsunami jõuab madalasse vette, siis tema kiirus suureneb, kuni 5 meetrini sekundis,” kõneles ta.

Tapvaks ei osutu seejuures mitte kaldale jõudev vesi, vaid see risu, mida vesi endaga kannab.