Lahtvee: kodanikupalk võiks olla suurem kui 80 eurot
"See tase peaks võimalusel - kui enamus erakondadest ideega kaasa tuleb - olema kõrgem ja katteallikana on võimalik kasutada lisaks keskkonnakasutuse tasude tõstmisele ka elektriaktsiisi tõusu. Elektri maksustamise kaudu on teadaolevalt kõige sobilikum keskkonna kasutusega seotud väliskulusid toodete-teenuste hinda sisestada, sest elekter on kogu tootmise ja majanduse sisendiks," selgitas Lahtvee Delfile.
"Kodanikupalga idee on siin maal üsna värske ja seda põhjalikult teiste erakondadega läbi arutatud pole. Püüame enne valimisi koos meediaga arutelu arendada ning kodanikupalga ja praeguse sotsiaaltoetuste süsteemi poolt ning vastuargumente esile tuua," vastas ta küsimusele, milliste parteide toetust rohelised selles küsimuses ootavad.
Kodanikupalk on olnud arutluse all ka mujal maailmas ning tihti on seda ideed välja käinud just rohelist maailmavaadet omavad erakonnad. "Kodanikupalka rakendatakse täna juba mõnedes Araabia riikides. Kodanikupalga rakendamise aruteludega on kõige kaugemale jõutud meie lähiriikidest Soomes ja Saksamaal. Ka Kanadas on seda teemat põhjalikult kaalutud," kinnitas Lahtvee.
Kodanikupalk ehk põhisissetulek (inglise keeles tuntud peamiselt kui basic income guarantee) tähendab roheliste ettepaneku kohaselt riigieelarve kaudu rahastavat riiklikku sissetulekut, mida on õigus saada igal kodanikul, ilma et ta peaks tõendama, et kannatab puudust, ning ilma, et ta oleks kohustatud töötama. Põhisissetulek peaks kindlustama elamiseks vajaliku ja võimaldama seeläbi ühiskonnast osa saamist. See tähendaks nii vaeseid kui ka piisava sissetulekuga kodanikke, kes elavad Eestis ja on kantud rahvastikuregistrisse. Kodanikupalka makstakse sarnaselt pensioniga kord kuus kodaniku pangaarvele, ühe lapsevanema arvele kantakse ka kõigi tema alaealiste laste kodanikupalk.
Kodanikupalk oleks eraldiseisev toimetulekut tagav makse, mis ei asendaks siiani määratud pensionimakseid, haigushüvitisi, töötukindlustushüvitisi, emapalka, ja puudega seotud hüvitisi, nende maksmisemäära või viise ning mille maksmist jätkatakse kodanikupalga kõrval endisel moel. Kodanikupalk asendaks vaid tänased riigieelarves ette nähtud perede toimetuleku- ja lastetoetused, mis 2011. aasta riigieelarves on ette nähtud mahus 274 miljonit eurot.
Et kodanikupalga väljamaksmine näiteks toimetuleku uue piirmäära tasemel (80 eurot) oleks suhteliselt suur koormus riigieelarvele (ligi 600 miljonit eurot roheliste arvutuste kohaselt) ja olemasolevate laekumiste arvelt või muude kavandatud tegevuste arvelt kärpimine sellise lisanduva kulu katte leidmiseks pole mõeldav, siis pakuvad rohelised kodanikupalga kulude katteallikaks loodusvarakasutuse tasude tõstmist. Näiteks maksustades põlevkivi tasumääraga 15,98 eurot tonnist tuleks kodanikupalgale väidetavalt kate vaid sellest allikast pea 319 miljoni euro ulatuses. Heitmete õhku ja vette paiskamist ning jäätmete ladustamist pisut tänasest enam maksustades saame katte ka puudujäävale osale kodanikupalga kehtestamiseks, on rohelised veendunud.
