Lahteina tegemisi uuriti juba kaks kuud enne skandaali

Augusti lõpus puhkes kohe-kohe Minskist tagasi pöörduma pidanud Eesti asjuri Harry Lahteina ümber skandaal, kui siinsete väljaannete toimetustesse saabus paljude peofotodega varustatud anonüümkiri, milles Lahteina süüdistati peale seksuaalse alatooniga pealetükkiva käitumise ka ametipositsiooni kuritarvitamises.

Nüüdseks on Eesti Päevalehel õnnestunud koguda infot, mis annab Lahteina juhtumile sügavama mõõtme kui seni arvatud — nimelt on selgunud, et esimene kiri, mis sisaldas ka hiljem avalikkuse ette paisatud süüdistusi Laheina kohta, saabus välisministeeriumisse juba 30. juunil, ja see polnud anonüümne.

Kirjal olid nii väidetava autori nimi kui ka kontaktandmed. Väideteva sellepärast, et otse loomulikult võttis ministeerium niivõrd tõsiste kahtluste esitajaga ühendust, paberil tähendatud autor aga vastas konkreetselt, et tema pole kunagi sellist kirja kirjutanud.

Sellega oleks ehk asi lõppenud, kui mitte kuu aja pärast, 26. juulil. poleks ministeeriumisse laekunud uus samu teemasid käsitlev kiri ja erinevalt teistest oli see juba täiesti anonüümne.

Kuigi selle kirja oleks võinud igasuguse tähelepanuta jätta, näitab välisministeeriumi järgmine käik, et Valgevene korrespondentsi sagenemises nähti siiski märki, mida tuli kuidagi uurida. 12. augustil ehk kaks nädalat enne avalikku skandaali allkirjastas ministeeriumi kantsler Marten Kokk käskkirja, millega anti asja uurimisele ametlik hoog.

Kui Lahteina küsimuse puhul on mõnigi vaatleja märkinud, et tegemist võis olla labase Valgevene KGB “lahkumiskingitusega” Eesti asjurile, siis sündmuse pikk eellugu tekitab paratamatult küsimusi: milline julgeolekuteenistus annaks oma plaanist vastaspoole ametivõimudele kaks kuud varem teada? ja miks ei öeldud välisminister Urmas Paetile varem, et uurimine juba käib, ja ta luges skandaalist alles meediast?