Lähitulevik toob aidsisurmade laine

Hiljemalt kümne aasta pärast on iga kolmas enneaegne surm põhjustatud aidsist, vanusegrupis 15–40 aastat hakkab aids olema aga surma põhjus number üks.

2008. aastaks lisandub üle tuhande aidsi surnud inimese, kui võtta aluseks keskmine eluiga kümme aastat pärast nakatumist, selgub sotsiaalminister Marko Pomerantsi neljapäevasest ettekandest valitsuskabinetis.

“Need arvud on kahjuks täiesti realistlikud,” ütles HIV-positiivne Tarmo (nimi muudetud) Eesti Päevalehele. “Probleem on siiski juba praegu see, et selle ala arste on vähe ning vastuvõtule on raske pääseda.” Kas kujutate ette, milline on probleem viie aasta pärast, kui ligikaudu 5000 HIV-positiivset vajab regulaarset haiglaravi?”

Antiretroviirusravi (ARV) saab Eestis praegu alla saja inimese. 4312 HIV-positiivsest on end arsti juures arvele võtnud umbes tuhat.

Aidsi ennetuskeskuse asjatundja Vjatšeslav Vassiljev tõdes, et ravi saamisel on takistuseks tingimus: HIV-positiivne peab lõpetama uimastite kasutamise. Ent paraku jätkab sõltlane enamasti ikkagi narkootikumide tarbimist.

Korraliku ravi puhul võib HIV-positiivne elada nakatumisest veel 20 aastat, ravi saamata mõistagi mitte. Praegu kulub ühe haige ARV-ravile 50 000 krooni aastas. Ministri andmetel kulub aastal 2008 ARV-ravile 100–200 miljonit krooni, muud nakatunute tervishoiuteenused veel peale selle.

“Sama leviku korral on oodata, et 2009. aastaks tänane HIV-i nakatunute arv kahekordistub ning 2014. aastaks kolmekordistub,” vahendab ajaleht Pomerantsi sõnu. “Tulevikus võib Eestis tekkida sarnane olukord mitmete Aafrika riikidega, kus paljud lapsed jäävad orbudeks, sest nende vanemad on surnud aidsi tagajärjel.”

Pomerants avaldas kahetsust, et riigi panus HIV-ennetustööle on aastate jooksul olnud tagasihoidlik. Aidsi ennetamise riiklikule programmile on sotsiaalministeerium aastateks 2002–2006 kavandanud 83 miljonit krooni, seni on programmi rahastatud poole väiksema summaga.