Lahing raviraha pärast: haigekassa juhatus suretab erameditsiini

 (43)
Lahing raviraha pärast: haigekassa juhatus suretab erameditsiini
Fertilitase juht Ivo SaarmaFoto: Ingmar Muusikus

Eesti erakliinikute juhid saatsid sotsiaalminister Taavi Rõivasele kirja, milles avaldavad pahameelt haigekassa juhatuse otsuse vastu vähendada oluliselt eratervishoiuasutustelt tellitavate ravijuhtude mahtu ja seda riigihaiglate kasuks. Delfi avaldab kirja täismahus.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu avalik avaldus seoses “Eesti Haigekassa juhatuse 08. jaanuar 2014.a otsusega nr 24 Valikule kuuluvate eriaarstiabi teenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks”

Eesti tervishoiupoliitika on teelahkmel. Kummalisel kombel oleme sinna jõudnud mitte läbi avaliku ja poliitilise arutelu, vaid ametnike otsuste tulemusel. Haigekassa juhatuse otsus vähendada oluliselt eratervishoiuasutustelt tellitavate ravijuhtude mahtu ja seda riigihaiglate kasuks, sõltumata objektiivsetest, sealhulgas seaduses nõutud kvalitatiivsetest kriteeriumitest, sunnib eraettevõtjaid täna küsima, kas ja kuidas on meil võimalik jätkata. Kuivõrd ametnikud eelistavad otsuseid avalikult mitte kommenteerida, siis anname siinkohal enda panuse probleemide maksumaksjate ja ennekõike patsientide ette toomisel.

Erameditsiini hetkeseisust Eestis

Väljaspool haiglavõrgu arengukava olevad tervishoiuteenuseosutajad sh nii Eesti kui välismaisele erakapitalile kuuluvad asutused on viimastel aastatel teenindanud ca 15-20 % ambulatoorsetest, 8% päevaravijuhtudest ja 2-3% statsionaarsest abist. Samas jaotuvad ka eraasutuste teenindatud ravijuhud tegelikult väga ebaühtlaselt. Nii langeb suur osa Harju ambulatoorsest eriarstiabi mahust ühele raviasutusele, mis on Eesti suurimaid polikliinikuid. Päevaravi ja statsionaarset teenust on pikka aega pakkunud enam vähem ühed ja samad ettevõtjad ja nende arv pole kunagi suur olnudki juba seetõttu, et haiglaravi arendamine nõuab suuri investeeringuid, aga ka kindlustunnet EHK ravilepingute näol. Pooled eelpool nimetatud ning väljaspool arengukavahaiglaid teenindatud statsionaarsetest juhtudest on olnud seotud taastusraviga, märkimisväärselt pakutakse haiglaraviteenust veel veresoontekirurgia, günekoloogia ja ortopeedia erialal ja vähesel määral sisehaiguste ja sünnitusabi erialal. Veel pakutakse statsionaarseid teenuseid erasektoris õenduskodudes.

Millised erialad erameditsiinis Haigekassa juhatuse otsusega tänavu suletakse?

Suurtel arvudel on oma maagia – Eesti Haigekassa püüab oma värsket ning kaunis verist otsust looritada väitega, väljaspool haiglavõrgu arengukava ehk väljaspool eelistatud riiklikke teenuseosutajai pakutakse 600 000 ravijuhtu. Tegelikult toob Haigekassa juhatuse otsus iga raviliigi osas piirkondlikult kaasa drastilised muutused, toome mõned näited: nii näiteks ei ole ambulatoorses osas väljakuulutatud üldkirurgiat Lääne Viru piirkonnas, kus Tapa haigla on pikka aega osutanud ambulatoorseid kirurgilisi teenuseid, kehavälise viljastamise (IVF) pioneeridel Elite ja Nova Vital on ambulatoorseid lepingumahtusid vähendatud poole võrra jne jne. Päevaravi osas on paaril erialal mahte kasvatatud, mis lubab Haigekassal näidata nagu oleks olukord parem, kuid tegelikult paljudes piirkondades pole päevaravi juhte välja kuulutatudki, mis tähendab mitme (meie andmetel vähemalt 5!) raviasutuse lepingute lõpetamist. Päevaravis on kadunud osa erialasid nagu dermatoloogia, uroloogia ja midagi ei ole lisandunud. Mõlemad eelnimetatud on suure kliendinõudlusega erialad. Statsionaarses osas on taastusravi mahte vähendatud poole võrra ja erialadest kaovad günekoloogia, sisehaigused ja sünnitusabi, mis on valus löök neile raviasutustele (3 raviasutust), kes neid teenuseid on aastaid arendanud ja neisse investeerinud. Haigekassa väidab, et statsionaarse ravi osatähtsus on tervikuna langenud ja päevaravi ning ambulatoorse ravi osatähtsus tõusnud. See on õige, kuid juhin tähelepanu asjaolule, et päevakirurgia osatähtsus on kiirelt kasvanud alates 2006 ning pärast 2011. aastat on selle kasv stabiliseerunud. Samasugune, kuid vastupidine protsess on asetleidnud statsionaarse ravi osas. Struktuursete ja bürokraatlike ümberkorralduste järele erateenuseosutajate patsientide kaaperdamiseks pole mingit vajadust.

Probleemi alged

on aastas 2003, kui valitsus kehtestas oma määrusega haiglate arengukava ja kehtestas neile põhimõttelised konkurentsieelised, mis aastatega on vaid süvenenud ja mida Eesti Haigekassa teadlikult eratervishoiuettevõtluse suretamiseks kasutab. Nimelt võivad haiglavõrgu arengukava haiglad lisaks lisaks Haigekassa lepingutest tulenevale ja vaatamata EL vahendite näol selgelt täiendava riigiabi saajatena piiranguteta konkureerida mistahes teenustega vabal turul.
Lisaks toimib Haigekassa poolt automaatne lepingu sõlmimine nendega meetmena, mis suunab patsiente just pöörduma nende poole, kuigi pakutav teenus ei tarvitse olla ei odavam ega parem.

Eratervishoiuettevõtted hõlmavad endas nii välismaist kui kodumaist kapitali, kuid peaaegu eranditeta antakse tööd ka eesti parimatele arstidele, ka ettevõtete loojad on enamasti just ettevõtlikud Eesti arstid. Nende ettevõtete asutamislood on sarnased – arstid nägid ja teadsid võimalustest, kuidas osutada tervishoiuteenust kvaliteetsemalt, innovatiivsemalt ja kuluefektiivsemalt, kui riigihaiglad. Tehtud töö ja investeeringutega kaasnevad kohustused töötajate , investorite ja võlausaldajate ees. See baseerus teadmisel, et Eestis on eratervishoiuettevõtted Haigekassa partnerid. Erameditsiini hoidmine ja tugevdamine on olnud järjepanu Eesti valitsuste põhimõte, mis on meile andnud tegutsemiskindlust. Mis kõige olulisem – meie ettevõtete juures on patsientide nõudlus alati ületanud pakkumist.

Lahendused:

Kui Eesti Vabariik soovib tingimata jääda 2003. aastal loodud korralduse juurde, kus ongi priviligeeritud arengukava haiglate seisus, siis tuleks täiendavalt määratleda seadusandlikul tasandil, milline osa ambulatoorsest – ja päevararavist ning statsionaarsetest juhtudest jäetakse valikusse väljaspool arengukava haiglatele garanteeritud mahtusid. Täna on võimalik anekdootlik praktika – kui haiglavõrgu arengukava haigla soovib oma tegevuse laiendamiseks senisest rohkem ravijuhtusid, sealjuures ka erialadel või osas, kus varem pole teenust pakutudki, siis Haigekassa ametnikud likvideerivad lihtsalt kõik ülejäänud senised erasektori koostööpartnerid olenemata sellest, et nood on tegutsenud turul efektiivsemalt, innovaatilisemalt, patsiendikesksemalt ja tihti odavamaltki. Kehaväline viljastamine on siinkohal hea näide – eraettevõtted tõid turule uue meetodi, lõid sellele uue turu ja nüüd kaaperdatakse see sunniviisiliselt riigihaiglatele.

Edasine jaotus raviliikide osas - kui palju ravimahust läheb garanteerituna arengukavahaiglatele ja kui palju konkurssiga ülejäänud turuosalistele – peaks põhinema selgetel kriteeriumitel. Need peaksid hõlmama:
- tänast reaalsust ja võimet jätkusuutlikult teenust pakkuda;
- ravijärjekorrad riiklikus ravikindlustussüsteemis (pakkumist suurendada seal, kus riighaiglates on pakkumine ebapiisav)
- kvalitatiivsete kriteeriumite täitmine peaks andma turuosalistele kindluse, et muude, ametniku suvast sõltuvate asjaolude abi ei ole võimalik järgmisel aastal ravimahte arengukava haiglatele võõrandada.

See oleks samm võrdse kohtlemise põhimõtte suunas. Tänane ametnike sulepea täitekapsli nähtamatusse tinti peidetud tervishoiukorraldus lubab eratervishoiuettevõtete ravimahte piirata või lõpetada nii, nagu kellelegi pähe torkab. Ja on ju selge, et kui arengukava haigla juht kiikab toimeka ning efektiivse erakliiniku aknasse ning näeb seal turuküpset ja kvaliteetset teenust, siis peatselt torkab see ka just mõnele ametnikule pähe – võtame ära! 2003. aasta haiglavõrgu arengukava määruse toel kihutab meie tervishoid täiel kiirusel sotsialismi suunas, kus parimal teenusel, patsientide valikutel või õigustel, kuluefektiivsusel pole tegelikult mingit kohta ega eeliseid.

Sellest kõigest patsientide vaba liikumise direktiivi taustal

Enamuses ravikindlustuspõhimõttega Euroopa Liidu liikmesriikides on ka tervishoius riigisiseselt tagatud patsiendi vaba liikumise põhimõte – kui patsient valib endale nn mitteriikliku raviasutuse ja tasub ise teenuse eest, siis kindlustus kompenseerib viitajaga teenuse maksumuse osaliselt või täielikult. Just selline põhimõte on algselt ka ravikindlustuse seaduses olemas, millest hiljem on EHK poolt tehtud paroodia. Teenuse maksumuse hüvitamine ja selle viitaeg sõltub konkreetse teenuse osas riigisisesest ravijärjekorrast, ettenähtud menetlusajast jne. Toimiva süsteemi vaatlemiseks piisab ühest külaskäigust Soome, kus maksumaksjal on palju suuremad õigused ja vabadused.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liit on teinud ettepanekud rakendada Eesti-sisest patsiendi vaba liikumise printsiipi nii päevaravi kui statsionaarse ravi osas . Haigekassa sisulisse debatti meiega ei laskunud – esitasime ka vastava eelnõu. Seetõttu teeme selle ettepaneku nüüd uuesti.

Lõpetuseks

Tegelikult on täna esialgne arengukava haiglate kontseptsioon aegunud – seoses laiemate kavandatud muudatustega tervishoiusüsteemi korraldamise kontseptsioonis – arengukava haiglate võrgustumine. Seda arusaamatum on vaadata, kui iga arengukava haigla püüab veel viimasel minutil ahmida endale nii palju riigi poolt garanteeritud tuluvooga raviteenuseid, sõltumata sellest, kas nende teenustega on üldse varem tegeletud, kas on sellealast kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri, missiooni.

Soovitame selle äraspidiste motivaatoritega toimiva korralduse kohe peatada – lõpetada 2003. aasta arengukavast lähtumine. Praktika on näidanud, et selle tõttu on ka mõistlikud inimesed riigihaiglates teinud enda tajutud huvidest lähtuvalt Eesti tervishoiukulutusi tervikuna silmas pidades valesid ja halbu otsuseid. Oleme veendunud, et iga venitatud kuu toob selliseid otsuseid juurde.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu (EETAL) liikmed

dr Ivo Saarma
Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu eestkõneleja ülesannetes ja AS Fertilitas juhataja

Almeda Kliinik OÜ

Andrei Detotšenko

Taastava Kirurgia Kliinik AS
Andrus Loog

Tapa Haigla AS
Aivar Kuusik

MediCap Holding AS
Erki Mölder

Ortopeedia Arstid AS
Ardo Reinsalu

Fresensius Medical Care Estonia OÜ
Martin Lepiksoo

Dermatoonkoloogia Kliinik
Raul Niin

AS Fertilitas
Ivo Saarma

Qvalitas Arstikeskus
Tõnu Velt

NovaVita
Merike Seer

OÜ Villa Medica
Andres Lindmäe