Lähikontaktseid tuvastada läheb aina keerulisemaks. Kas see võib kaasa tuua lauspiirangud?

Veel oktoobri keskel paistis Eesti Euroopas silma erakordselt väikeste nakatumisnäitajate poolest, ent nüüdseks on olukord täielikult muutunud.

Nüüd ei suudeta Tallinnas ja Harjumaal iga teise haige puhul nakatumisallikat enam kindlaks teha ehk haigus on hakanud varjatult levima, vahendas ERR "Aktuaalne kaamera. Nädalat". "Kas seda nüüd ette arvata oli, aga koroona on selline, kes kipub mitte alati sellise ühtlase levikuga kasvama, vaid ta lähebki hüppeliste kolletena," rääkis koroona leviku mudeldaja Mario Kadastik.

Nii kiire haigestumise kasv on Kadastiku sõnul oodatav, sest nakatumiskordaja R, mis näitab, mitmele inimesele üks haige viirust edasi annab, on viimased paar nädalal olnud 1,2 ja 1,4 vahel.

Laupäevaks oli see näit suurenenud 1,5-ni, mis tähendab, et kaks haiget andis nakkuse edasi kolmele. Isegi kui nakatumiskordaja jääks samaks, ohustaks see tõsiselt Eesti tervishoiusüsteemi, sest sel juhul täituksid haiglad aasta lõpuks koroonapatsientidega.

Terviseameti epidemioloogi Irina Dontšenko sõnul annavad Põhja regionaalosakonna inspektorid kontaktide määramiseks oma parima, väga aitas ka kõneroboti kaasamine.

Dontšeko märkis, et terviseamet võib loobuda lähikontaktsete otsimisest olukorras, kus haigestumine väljub kontrolli alt. Kui koroonadetektiivide jõud raugeb, pole Kadastiku hinnangul enam üldistest piirangutest pääsu. "Igasuguse eksponentsiaalse kasvu korral, mida kauem see kasv on, seda raskem on seda olukorda likvideerida. Ehk mida varem me saame sellele jaole, seda väiksema vaevaga me sellest lahti saame," sõnas ta.