Lagle Pareki jõulusooviks on unistused, sest vahel ju mõned täituvad!
Endine siseminister Lagle Parek, kes on veetnud kahed jõulud Patarei vanglas ja vabanes 1984. aastal kartsast just jõululaupäeval, kõneles Delfile, kuidas on muutunud jõulude tähendus tema jaoks. Kõigile inimestele soovis Parek jõuludeks unistusi, sest vahel ju mõned täituvad!
Jõulud on Pareki sõnul püha, alati ja kõikjal. "Sünnipäeva võib ära jätta ja aastavahetuse tähistamise, aga mitte jõulud," ütles ta. "Miks see nii on, on peaaegu võimatu seletada."
Jõulude tähendus on aga ajas muutunud. "Nagu inimene muutub läbi elu, nii muutuvad ka sümbolid inimese jaoks," kõneles sõja ajal sündinud Parek.
Ta meenutas, et ehkki ajad olid rasked, tähistati ka siis jõule. Parek viitas oma ema päeviku sissekandele aastast 1942, et vaatamata raskele ajale oli jõululaual ikka verivorstid ja korralik praad ning lastele olid kingitused.
Kuuse asemel mänd
Ehkki religioosne taust peres puudus, olid traditsioonid. Siberisse küüditatud Parek meenutas oma vanaema kurbust, et kuuske pole. "Seda asendas mänd, aga teda see ei rahuldanud," lausus ta. "Siberis oli ka pööraselt kasin jõulutoit, aga ta oli."
Kogu okupatsiooni aeg möödus Pareki sõnul tingimusteta jõulude tähistamise all. "See oli endaks jäämise küsimus. Kuusk, pidulik laud, kui vähegi tehniliselt võimalik oli, siis kirikusse trügimine, sest kirikud olid puupüsti täis," loetles ta.
Parek meenutas, et ta töötas kümme aastat Tartus restaureerimisvalitsuses. "Jõululaupäeval podises meie ruumides pott glögiga ja seda lõhna oli kogu maja täis," meenutas ta. "Töötasime Tartu parteikomitee pööningukorrusel!"
Erilise seigana tõi Parek välja aasta kui nad sõitsid taksodega Tartust jumalateenistusele Palamusele, kus teenis sõber Kalle Kasemaa.
Jõulud ortodoksi kalendri järgi
Poliitvangide laagris Mordvas oli Pareki sõnul juba religioossem hoiak. "Meie keskel oli väga religioosseid inimesi," kõneles ta. "Pidasime jõule nii katoliku kui ortodoksi kalendri järgi. "
"Aastal 1984 vabanesin kartsast just jõululaupäeval, 24. detsembril ja kui auto tõi meid kolme laagri väravate taha, siis tuli ligi tund külmetada plekk-kastis, sest ei leitud vangla võtmeid!" kirjeldas Parek vabanemist. "Tsoonis aga ootas kaetud laud ja sõbrad. Kõik toimis, toit küll kasinavõitu, aga pidu oli südames, nüüd juba - Kristus on sündinud!"
Jõuluöö missal Roomas
Täna elab Lagle Parek Pirita kloostris, kus jõulud on suur püha. "Olen olnud ka Roomas Püha Peetri katedraalis jõuluöö missal, mida teenis paavst Juhannes Paulus II," märkis Parek. "Kokkuvõttes võib öelda, et jõuludes on kõik: rahvuslik traditsioon, pereringi koosolemise aeg ja Kristuse sündimise aeg."
"Oma üllatuseks olen just nüüd märganud, et on inimesi, kelle jaoks pole jõulud tähelepanuväärne aeg," tunnistas ta. "Vahel on tunne, et raskematel aegadel on jõulude tähenduses kätkenud ka rahvuse ja eks ka enda kestmise mõiste."
Jõulude ajal peaks tema sõnul meeles pidama oma peret. "See ei pea olema kingituste kuhi, mis ootab jagamist, vaid mõtete ja unistuste aeg küünlavalgel," kõneles Parek. "Kindlasti on jõulud heategevuse aeg, väga erinevas vormis. Ka surnute mälestamise aeg."
