Pareki enda elulugu jaguneb tema sõnutsi laias laastus nelja ossa: küüditamine, poliitvangi aastad 1980-ndatel, siseministriks oleku aeg 1992-1993 ja hilisem elu kloostris, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Elu on pakkunud mulle ääretult palju võimalusi, mistõttu ka raamat on päris mahukas,” ütles Parek, kelle sõnul kestis töö raamatu kallal kolm aastat.

Ehkki ta püüdis kirjutades pöörata võrdselt tähelepanu kõigile neljale ajajärgule, siis lugejale peaks Pareki arvates olema kõige huvitavam see peatükk, mis algab vanglast pääsemisega ning lõppeb iseseisvusajal aastal 1993.

Ehkki Lagle Parek pöörab raamatus tähelepanu ka dissidentliku liikumise perioodile ja vanglasse viinud eeluurimisele, siis tema sõnul ei ole kellelgi vaja karta uusi paljastusi.

„Peljata võib ju alati, kui su südametunnistus on must. Minul eesmärki kelleski hirmu tekitada igatahes ei ole,” ütles Parek.