"Kui me võrdleme ainuüksi arve: kongressi valimistel osales 591 463 õigusjärgset kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat, siis pange tänapäeval riigikogu valimistel osalejate arvud kõrvale," toonitas Parek.

"Ja see kõik toimus valitsuseväliselt! Registreeriti 790 000 kodanikku ja üle 60 000 kodakondsuse taotleja. See tegevus toimus kõik vabatahtlikult, ilma rahalise toeta, rahva enda poolt," lisas ta.

Pareki pähe ei mahu jutt, et Eesti Kongress lõhestas meie rahvast. "Väga raske on rääkida lõhestamisest. Keda siis lõhestati?"

Tema sõnul on 790 000 kodanikku kõnekas arv. "See on arv, mis kogunes mitte trummipõrina saatel, vaid eriti alguses, veidi kartes. Ja millest vähe räägitakse on see, et anti võimalus ka mittekodanikele. Nad polnud sugugi tõrjutud," mainis Parek. "Minul on arvamus, et tänu Eesti Kongressile ja sellest tulevale kahe esinduskogu tekkimisele, õppis rahvas reaalselt valima, osalema otsustusprotsessis ja siit ka meie edu teiste postsotsialistlikke riikide ees. Meil pandi alus varem kodanikuühiskonnale, nii moodne sõna tänapäeval!"